Rahaline kitsikus painab Kohtla-Järvet üha tugevamalt

Vaata või Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone kõige kõrgematelt korrustelt, aga linnavõimudele ei paista kusagilt investoreid, kes oleks huvitatud linna uute töökohtade loomisest.

FOTO: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve oli eelmisel aastal üks väheseid linnu Eestis, kus tulumaksu laekumine kasvamise asemel hoopis vähenes, ja  olukorra märkimisväärset paranemist ei näe linnavõimud ka tänavu.

Eesti omavalitsused said eelmisel aastal oma elanikelt kokku tulumaksu 908,3 miljonit eurot ehk  6,5 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Kohtla-Järve linn liikus hoopis vastupidises suunas: aastatagusest tulemusest jäi puudu ligemale pool miljonit ehk vähenemine oli üle kahe protsendi. 2016. aastaks plaanitud 18,45 miljoni euro asemel kogunes aasta lõpuks vaid 17,6 miljonit eurot.

Aasta lõpus rahalaeva ei tulnud

Kui kevadel tegi Kohtla-Järve esimese negatiivse eelarve, siis volikogu eelarvekomisjoni esimehe Arne Berendseni sisetunne ei petnud, kui ta ütles Põhjarannikule, et see on alles eelmäng. Hiljem tuli teha veel mitu kärpe-eelarvet, neist viimane vahetult enne jõule. Sellega lõigati tulumaksuplaanist maha veel 300 000 eurot. "Lootsime ikka, et aasta lõpus hakkab tulumaks paremini laekuma, kuna VKG võttis sügisel paljud koondatud inimesi tagasi tööle. Aga maksulaekumistes ei kajastunud see suurt kuidagi. Võimalik, et samal ajal toimusid teistes ettevõtetes uued koondamised," arvas Berendsen.

Abilinnapea finantsküsimustes Viive Keskküla  tõdes, et Kohtla-Järvel oli mõnes mõttes õnne, et selleks aastaks kavandatud suured ettevõtmised, nagu näiteks spordilinnaku rajamine, Ahtme linnakeskuse uuendamine ja Metsapargi korrastamine, edasi lükkusid. "Seetõttu polnud linnal vaja kulutada raha nende projektide omaosalusteks," tõdes ta.

Samas ei ole ei Berendseni ega Keskküla hinnangul põhjust eriti loota, et sel aastal tulumaksu laekumine märkimisväärselt paraneks. Kumbki neist ei teadnud ühegi uue ettevõtte tulekust Kohtla-Järvele, millega kaasneks arvestatav uute töökohtade lisandumine. "Midagi roosilist meil ees ootamas kahjuks pole," tunnistas Keskküla. Maksumaksjate arv on aastaga vähenenud ligemale poole tuhande võrra.

Suurprojekte tehakse hambad ristis 

Volikogus esimese lugemise läbinud 2017. aasta eelarves planeeritakse tulumaksu laekumise kaheprotsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta tegeliku laekumisega. Sama ajal kasvavad tänavu mitmed vältimatud kulud. Näiteks ainuüksi alampalga kasv toob Kohtla-Järve linna jaoks kaasa 0,7 miljoni euro suuruse lisakulu.  "Kokku on väga keeruline midagi hoida, sest nii linnavalitsuses kui ka enamikus linnaasutustes on töötajate koosseisud juba varem koondatud viimase piirini," sõnas Keskküla.

Paljudes linnaasutustes on palgaraha ette nähtud vaid 11 kuuks. Arne Berendseni sõnul avalikult linnajuhid seda nii otsekoheselt välja ei ütle. "Igale asutuse juhile on ette antud konkreetne palgafond, millega nad peavad toime tulema. Aga sisuliselt jätkub sellest paljudes kohtades palgaraha tõepoolest vaid 11 kuuks," tunnistas ta.

Arne Berendseni sõnul on Kohtla-Järve linna jaoks alanud aastal eelarve seisukohast võtmeküsimuseks kindlustada kavandatud suurprojektide omaosaluse tasumine. "Olgugi et linna laenukoormus on lubatud piirile väga lähedal, oleme seni omaosaluse tasumisega toime tulnud. Nii spordikeskus, Ahtme keskuse uuendamine, Metsapargi korrastamine kui ka mitmed muud ettevõtmised on linna arengu seisukohast ikkagi väga tähtis ära teha, arvestades, et suurema osa kuludest katab Euroopa Liit," ütles ta.

Linna eelarve jaoks võivad aga suurinvesteeringud järgnevatel aastatel osutuda lisakoormaks. Viive Keskküla sõnul ei too need kaasa märkimisväärselt uusi töökohti, küll aga kaasnevad nende ülalpidamisega lisakulud.

Tagasi üles