Tervisekeskus sai valla toetuse üle noatera

Uus perearstikeskus tuleb Jaama tänavale kunagise Jõhvi lastehaigla kõrvalhoonesse. Sinna on arvestatud üheksa perearstipraksist ja sõlmitud kuus eellepingut. Sotsiaalministeeriumi soovil peaksid tervisekeskustesse koonduma põhiteenustena perearsti ja õe, füsioteraapia, ämmaemanda ja koduõenduse teenused ning vajaduse korral teised spetsialistid. Enamik teenuseid on OÜs Corrigo juba olemas. Foto: Matti Kämärä

Jõhvi saab moodsa perearstikeskuse, sest vallavolikogu liikmed otsustasid anda OÜ Corrigo esmatasandi tervisekeskuse projektile kuni 165 000 euro suuruse kaasrahastuse. Valla panus rippus viimase hetkeni juuksekarva otsas.

Esmatasandi tervisekeskus on lühidalt öeldes laiendatud meeskonna ja teenustega perearstikeskus, mille rajamist riik toetab.

Jõhvist esitas tervisekeskuse projekti OÜ Corrigo, kes plaanib selle rajada kunagise lastehaigla kolmekorruselisse kõrvalhoonesse. Ligemale 1,9 miljoni suuruse investeeringu põhiosa tuleb Euroopa regionaalarengu fondist. OÜ Corrigo ise panustab üle 500 000 euro.

Tulised vaidlused 

Loodava tervisekeskuse vallapoolne osalus on tekitanud tuliseid vaidlusi nii volikogu komisjonides kui ka Põhjaranniku veergudel, kus sel nädalal võtsid sõna volikogu liikmed Vjatšeslav Šlõk ja Kaia Kaldvee. Arvamused läksid lahku ka koalitsioonis ja võis ennustada, et hääletus tuleb pingeline.

Esiteks valmis projekt eelmise vallavõimu ajal. Teiseks ei ühinenud sellega enamik OÜ Jõhvi Tervisekeskus perearste, kes otsustasid jääda edasi Nooruse t 3 asuvasse hoonesse, mis neile kuulub. Kolmandaks tekitas saadikutes küsimusi, kuidas lubati OÜ Corrigo tervisekeskuse projektis välja valla toetus, kui volikogu polnud sellekohast otsust teinud.

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhi Sirli Tammiste sõnul lähtuti volikogus vastu võetud eelarvestrateegiast, milles kajastub tervisekeskuse vallapoolne omaosalus 165 000 eurot.

Volikogu liige Ljudmila Jantšenko leidis, et eelarvestrateegiale viitamine polnud korrektne.

"Eelarvestrateegia oli üldsõnaline ja seal ei olnud lahti kirjutatud, kellele konkreetselt toetus läheb. Enne kui OÜ Corrigo esitas taotluse, oleks pidanud saama volikogu otsuse, et vald toetab seda konkreetset projekti. Seetõttu on saadikutel raske otsustada: kui oleme vastu, siis tervisekeskust ei tule, kui poolt, siis rikume seadust," ütles Jantšenko, kes jättiski hääletamata.

Tammiste selgitas, et projekti esitamise ajal peeti eelarvestrateegiat piisavaks dokumendiks. "Rahandusministeerium poleks seda võtnud arvesse, kui oleks leidnud, et see pole piisav."

Jantšenkot häiris ka see, et kuulis OÜ Corrigo projekti toetamisest oma perearstilt, kes päris aru, miks selline otsus.

Tammiste sõnul kaasati projekti algusest peale kõiki Jõhvis tegutsevaid perearste, samuti on jagatud pidevalt infot.

"Olen ka ise väga pettunud, et nii läks, aga täna peame edasi liikuma. Tiiu Sepp (OÜ Corrigo juhatuse liige − toim.) oli ainus, kes oli nõus ise projekti tellima ja oma raha juurde panema. OÜ Jõhvi Tervisekeskus arstid polnud nõus ise panustama ja sel juhul oleks vald pidanud rohkem juurde maksma," rääkis ta.

Tammiste palus saadikutel hääletada kaasrahastamise poolt, sest tegemist on Jõhvi arengulise ja maine küsimusega ning puudutab iga vallaelanikku imikust raugani. Ta viitas, et naabrusesse Kohtla-Järvele ja Sillamäele tuleb kaks esmatasandi tervisekeskust, Kiviõlisse üks. "Oleks väga kummastav, kui maakonnakeskusesse tervisekeskust ei tuleks."

Võimalus ka teisel keskusel

Et kinnitada vallapoolne kaasrahastus, oli eilsel vallavolikogu istungil vaja 11 saadiku poolthäält. Eelnõule tuli 12 saadiku toetus. Üks saadik hääletas vastu, kolm jätsid hääletamata.

Vallavolikogu esimees Teet Enok kommenteeris pärast istungit, et tulemusega võis rahul olla, arvestades, et palju saadikuid puudus ja volikogu oli tupikusse aetud.

"Kurb, et vallavalitsus oli eksitusse viidud asjaajamise järjekorra suhtes, aga saan aru, et seda ei tehtud meelega. Täna oli vaja hääletada, kas saame meetme raha või mitte. Kahtlane, kas OÜ Corrigo oleks omafinantseeringut suurendanud."

Kui praeguse perearstikeskuse tohtritel tekib soov maja renoveerida, võivad nad minna oma projektiga teise taotlusvooru ning arvestada samuti valla omaosalusega, lisas Enok.

"Olen ise selle perearstikeskuse klient ja tean sealseid tingimusi: ebamugavusi ooteala pärast, kus peaksid olema tagatud elementaarsed tingimused, et lapsed ei nakatuks. Lisaks liikumisraskustega inimeste halb ligipääs. Igal juhul pooldan seda, et perearstikeskus tegeleks ka oma maja arendamisega," kinnitas Enok.