Sisekaitseakadeemia uus õppekompleks ei pruugi Narva tulla
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
27. jaanuar 2017, 22:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusel tuleb lähinädalatel rääkida selgeks erimeelsused ja teha põhimõtteline otsus, kas Narva rajatakse sisekaitseakadeemia uus õppekompleks või piirdutakse vaid praktikabaasi arendamisega.
Kui Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL moodustasid mullu novembris valitsuse, kirjutasid nad koalitsioonileppesse lubaduse viia sisekaitseakadeemia Narva. Hiljem on nende erakondade juhid täpsustanud, et pidasid silmas just uue õppekompleksi ehitamist Narva.
Ministeeriumi punktid praktikabaasile
Ent hiljuti siseministeeriumis valitsuse jaoks valminud analüüsis on positiivsete külgede poolest sõelal pigem variant, mis näeb ette Narvas üksnes praktikabaasi arendamist. See ei erineks väga palju juba eelmise valitsuse otsustatust. Kui uue õppekompleksi rajamine tooks piirilinna ligemale 36 miljoni euro suuruse investeeringu, siis praktikabaasi tugevdamiseks kuluks vaid veidi üle kahe miljoni euro.
Uue 700 kadetile mõeldud õppekompleksi Narva rajamise probleemideks peab siseministeerium õppejõudude värbamist ja õppetaseme säilitamist. Raskusi tekib kadettide värbamise ja ka oma eriala parimate asjatundjate kaasamisega tunnitasuliste õppejõududena. Kaasnevad kõrged igapäevakulud ning võimalik negatiivne mõju täienduskoolitusele. Positiivseid mõjusid nimetatakse vaid tinglikult: arvatav positiivne mõju Narvale ning Ida-Virumaa siseturvalisuse asutuste komplekteerimisele ja töö kvaliteedile.
100 kadetile mõeldud praktikabaasi arendamise plussidena näeb siseministeerium, et kadettide roteeruv viibimine Narvas suurendab riigi kohalolekut ja elanike turvatunnet Ida-Virumaal, kuna nad on praktikal olles reaalselt tänaval nähtavad. Samuti saaksid Ida-Eesti ja Lõuna-Eesti politseinikud, päästjad ja tolliametnikud käia täienduskoolitusel kodule lähemal. "Vajaliku taristu rajamine on riigile ja akadeemiale rahaliselt jõukohane projekt, mis püsikulusid märkimisväärselt ei kasvata," on sõnastatud majanduslik argument.
Otsus peaks tulema veebruaris
Eile Vikerraadiole antud intervjuus märkis siseminister Andres Anvelt, et sisekaitseakadeemia kõigi olemasolevate üksuste viimine Narva oleks tema arvates finantsilisi arvutusi vaadates ebarealistlik. Ta tõi esile ka, et uue õppekompleksi rajamiseks Piritale on planeerimistööd juba tehtud. "Võiks hakata koppa maasse panema," ütles ta.
Uue õppekompleksi rajamine Narva eeldaks Anvelti sõnul lisakulusid ja siseministeeriumil endal pole selleks raha ei praegu ega lähitulevikus ning selle plaani elluviimine eeldaks laiemat poliitilist otsust ning ta paneb eri hinnasiltidega valikud ette kolleegidele valitsuses. Samas rõhutas ta, et riigi kohaloleku suurendamisega Narvas ei tohi ohvriks tuua järgmise põlvkonna politseinike, päästjate ja tolliametnike koolitamise kvaliteeti.
Anvelti sõnul peaks valitsus otsuse tegema, milline variant käiku läheb, veebruari jooksul.
Erimeelsused erakondades
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Ida-Viru piirkonna esimees Etti Kagarov tõdes, et erakonnas on sisekaitseakadeemia küsimuses tekkinud kaks vastandlikku leeri. "Meie siselistis käib kõva vaidlus selle üle. Paljusid Ida-Viru sotse häirib tugevasti, et praegu on pinnale jäämas praktikabaasi variant," sõnas ta.
Keskerakondlasest riigikogu liikme Martin Repinski sõnul on sisekaitseakadeemiaga seotud erimeelsusi ka nende parteis. "Ma saan aru, et Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder kaitseb oma linnaosa huve. Mina jällegi tahaksin, et kõik tuleks Ida-Virumaale. Kuid Keskerakonna ametlik seisukoht on praegu endine: uus õppekompleks tuleb teha Narva," sõnas Repinski.
IRLi kuuluva Ida-Viru maavanema Andres Noormäe sõnul tuleb valitsusel praegu selg sirgu lüüa ja sisekaitseakadeemia Narva toomise otsus ära teha. "Kui asi piirdub vaid praktikabaasiga, siis oleks see pigem näiline tegevus, millel oleks Ida-Virumaa jaoks nõrk mõju," leidis ta.
Põhjarannikule teadaolevalt on kolme võimuloleva erakonna poolt moodustamisel töörühm, kes peab lähinädalatel jõudma selgusele, milline variant peale jääb.