13 kiri: sisekaitseakadeemia tuleb tuua Ida-Virumaale

See pilt on tehtud 2010. aastal Toilas kaevurite päeval. Lembit Kaljuvee oli tollal riigikogu liige ja Jüri Ratas riigikogu aseesimees. Tookord oli sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomine just päevakorda tõusnud. Kuue ja poole aastaga pole selles küsimuses mingit edasiminekut olnud. Nüüd on Kaljuvee eestvedamisel valminud avalik pöördumine, milles soovitakse mõned kuud tagasi peaministritooli tõusnud Jüri Rataselt koalitsioonileppe täitmist, mis näeb ette sisekaitseakadeemia Narva toomist. Foto: Peeter Lilleväli

13 Virumaa avaliku elu tegelase meelest ei tohiks vabariigi valitsus taganeda sisekaitseakadeemia Narva viimise plaanist ja asendada seda vaid praktikabaasi loomisega. 

Vabariigi valitsusele tehtud avalikus pöördumises märgitakse, et kuigi kehtivas koalitsioonileppes on selge sõnaga kirjas lubadus kolida sisekaitseakadeemia Narva, võidakse sellest ametnike survel loobuda.

Valitsus täitku lubadust

"Siseministeeriumi avalikuks saanud plaan kolida Narva väike osa sisekaitseakadeemiast või luua sinna ammu lubatud praktikabaas, aga jätta õppekeskus üle viimata, on järjekordne katse lubadusest loobuda, kindlustades otsustajatele taganemistee," on kirjas pöördumises, mille pealkirjaks on  "Valitsus, täida koalitsioonilepet!".

Pöördumisele, millele on teiste seas alla kirjutanud nii Ida-Viru praegune maavanem Andres Noormägi kui ka endine maavanem Riho Breivel, samuti riigikogu liikmed Einar Vallbaum ja Valeri Korb ning Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, märgitakse, et  kolimisevastased eksitavad avalikkust ülepaisutatud kolimise hinna ning põhjendamatute julgeolekuriskidega.

Allakirjutanute hinnangul ei tooks uue õppekompleksi rajamine Tallinna asemel Narva riigile kaasa olulisi lisakulutusi.  "Müüt, justkui kujutaks Ida-Virumaale sisejulgeoleku õppeasutuse rajamine julgeolekuohtu, on idavirulastele solvav. Neil riigiametnikel, kes näevad narvalasi potentsiaalsete spioonidena, peaks olema piinlik oma kaasmaalasi nii primitiivselt sildistada," on kirjas pöördumises, mille lõpus soovitatakse valitsusel jääda ausaks ja rajada sisekaitseakadeemia uus õppekompleks Narva.

Kohalike liidrite tahe

Pöördumise algataja, endise riigikogu liikme Lembit Kaljuvee sõnul näitab see pöördumine Virumaa kohalike liidrite selget toetust sisekaitseakadeemia Narva toomisele. "Me soovime vaid, et valitsus teeks seda, mida ta koalitsioonileppes on lubanud teha," ütles Kaljuvee.

Ta lisas, et pöördumist tegema ajendasid viimastel nädalatel siseministeeriumist tulevad signaalid, mis annavad märku, et sealsed ametnikud tahavad kolimisest iga hinna eest loobuda. "On oht, et kui minister ei ole ise oma seisukohtades kõige tugevam ja järjekindlam, siis kipuvadki ametnikud oma tahet peale suruma," viitas Kaljuvee siseminister Andres Anveltile, kes on hiljutistes esinemistes kaldunud pooldama Narva eelkõige vaid praktikabaasi loomist. "Need analüüsid, mis siseministeeriumist tulevad ja valitsusele ette pannakse, ei ole erapooletud."

Kaljuvee sõnul on tähtis, et selles Virumaa tuleviku jaoks nii olulises küsimuses kajaks tugevamini ka kohalike liidrite hääl. Kui praegu on pöördumisele alla kirjutanud 13 inimest, siis Kaljuvee sõnul võivad sellega liituda kõik soovijad.

Valitsus on sisekaitseakadeemia küsimuse otsustamist kabinetis korduvalt edasi lükanud. Valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi teatas eile Põhjarannikule, et siseministeerium esitas valitsusele selle teema 13. jaanuaril, kuid arvestades kabinetinõupidamiste pingelist päevakorda ja teema aruteluks vajalike ministrite kalendrit, pole olnud seda võimalik veel arutada. "Valitsusel on plaanis teemat käsitleda lähiajal," kinnitas ta.

Põhjarannikule teadaolevalt on kolm valitsusse kuuluvat erakonda sisekaitseakadeemia kolimisega tekkinud erimeelsuste lahendamiseks moodustanud töörühma, mis peaks esimest korda kokku saama järgmisel esmaspäeval.

Valitsus, täida koalitsioonilepet!

Meie, allakirjutanud, tunneme Ida-Virumaa pärast suurt muret. See on piirkond, mida riik peab kaitsma ja tugevdama, ning selleks tuleb valitsusel astuda kindlaid samme.

Valitsus on koalitsioonilepingus konkreetselt lubanud kolida sisekaitseakadeemia Narva. Seda küsimust on järjepanu arutanud neli valitsust, kuid kunagi varem pole see olnud kirjas nii selge sõnaga nagu praeguses koalitsioonilepingus.

Meie, allakirjutanud, soovime, et valitsus täidaks oma lubaduse tuua õppekompleks Narva ega taganeks sellest mõne kõrge riigiametniku survel.

Siiani on koalitsioonivalitsuste arutelud õppekompleksi kolimise üle lõppenud alati valitsuse nägu päästva otsusega rajada õppekompleksi asemel praktikabaas. Seda lubati ka 2013. aastal, kuid nüüd ei soovi toonased otsustajad sellest enam rääkida. Sest lubadust ei täidetud.

Siseministeeriumi avalikuks saanud plaan kolida Narva väike osa sisekaitseakadeemiast või luua sinna ammu lubatud praktikabaas, aga jätta õppekeskus üle viimata, on järjekordne katse lubadusest loobuda, kindlustades otsustajatele taganemistee.

Sama eksitav on jutt kolimise kõrgest hinnast: pole võimalik, et Narvas asuv õppekompleks kujuneks praegu plaanitavast Tallinna uuest õppekompleksist mitu korda kallimaks. Kolimise vastased ei taha kõnelda ka sellest, et Tallinnas väärtuslikus ja populaarses elamupiirkonnas asuva kinnistu müügist saadav tulu kataks suure osa Narva kolimise kulust.

Narvas tegutsev sisekaitseakadeemia mõjutaks Eesti ja Ida-Virumaa elu mitmes mõttes positiivselt. Nii saaks Narva linn, mille 60 000 elanikust on eestlasi ainult 3,7%, juurde suure hulga eesti keelt oskavaid inimesi. Paljud õppurid rajaksid pärast kooli lõpetamist kodu just Ida-Virumaale ning tooksid sel moel siia piirkonda rohkem Eesti riiki ja ühiskonda.

Sotsiaal-majanduslikust aspektist on Jõhvi, Viru vangla ja vanglateenistuse kogemus juba näidanud, et paarsada korraliku palgaga ametnikku elavdavad kesklinna teenindusasutuste arengut ja soodustavad investeeringuid, sest tagatud on tarbijaskond. Pole põhjust arvata, et sama ei juhtuks Narvas, kui siia asub elama ja töötama 800 kadetti ja nende õppejõudu. Normaalne elukeskkond pidurdaks ka teiste haritud eesti keelt oskavate noorte lahkumist piirkonnast.

Müüt, justkui kujutaks Ida-Virumaale sisejulgeoleku õppeasutuse rajamine julgeolekuohtu, on idavirulastele solvav. Neil riigiametnikel, kes näevad narvalasi potentsiaalsete spioonidena, peaks olema piinlik oma kaasmaalasi nii primitiivselt sildistada. Kahtlemata on Tallinnas, kus elab 200 000 vene emakeelega inimest, märksa rohkem huvitavat infot ja võimalusi leida kaastöölisi.

Meie, allakirjutanute sõnum on: valitsusel on võimalus jääda ausaks ja tõsiseltvõetavaks ning täita lubadus kolida sisekaitseakadeemia õppekompleks Ida-Virumaale. Valitsus, palun täida koalitsioonilepet!

LEMBIT KALJUVEE

AVO KIIR

ARTUR PÕLD

VEIKKO LUHALAID

TAUNO VÕHMAR

TIIT KUUSMIK 

AIVAR SURVA

EEVI PAASMÄE 

TEET ENOK

RIHO BREIVEL 

VALERI KORB 

EINAR VALLBAUM 

ANDRES NOORMÄGI