Mäetaguse vallas vajus vanal kaevandusalal maa

Markšeiderid uurisid maapinda varisenud kohati üsna laiu ja sügavaid lõhesid põhjalikult. Foto: Kalmer Sokman

Märtsi keskel vajus Estonia kaevanduse lääneosas 20 aastat tagasi kaevandatud alal maapind; tekkinud lohu sügavus ulatub 1,2 meetrini ja ümbermõõt 700 meetrini. 

Eesti Energia maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman ütles, et info maapinna vajumise kohta jõudis neile lausa kahest allikast.

"Kõigepealt märgati Estonia kaevanduse lääneservas veostrekil tolmuheidet ja kogenud mäemehed arvasid selle põhjuseks võimaliku varingu. Kuna sellele aastatel 1996 - 1997 kaevandatud alale on raske juurde pääseda, hakkasid meie markšeiderid tõenäolist varingukohta otsima kõigepealt mäetööde plaanide järgi. Kui olime langatusala juba looduses üles leidnud, teavitas TTÜ geoloogia instituut meid seismojaamade seireandmeid analüüsides täheldatud muutustest, mis viitasid võimalikule varingule," rääkis ta.

Kaevandusfirma teavitas langatusalast vallavalitsust, maaomanikke ja keskkonnaga seotud ametkondi, ala mõõdeti üle ja piiritleti märguandelindiga.

Inimestele otsest ohtu ei ole 

Mäetaguse vallavalitsuse maakorraldusspetsialist Sirje Allikmaa ütles, et metsamaal asuv langatusala ulatub kolmele katastriüksusele, millest kaks on eraomandis ja üks jätkuvalt riigi omandis olev maa.

"Käisime kohapeal vaatamas, maapinda tekkinud lõhed on päris sügavad, mõni isegi kaks ja pool meetrit. Selle kausi servas on puud viltu vajunud, kuidas need tuulele vastu peavad, on raske ennustada. Lõhed on  ka puujuuri katki rebinud."

Allikmaa sõnul asub varing kohas, kuhu inimesi eriti ei satu − kui, siis ehk seenelised. Metsloomi olevat sealkandis küll palju liikvel, aga need ehk oskavad lõhesid vältida.

Põhjuseks geoloogiline rike 

Langatuse põhjuse kohta ütles Kalmer Sokman, et mäetööde plaanil on näha kambriplokis ühte suuremat lõhet, mis on samasuunaline karstirikete vööndiga.

"Võib järeldada, et suurem karst on laekivimites, selle tõttu on laekivimite kandevõime nõrgenenud ning tekkis lisaraskus tervikutele, mis purunesid," selgitas ta.

Langatuskoha leidmisest alates on seda jälgitud ning edasist vajumist pole täheldatud. Sokmani sõnul pole praegu põhjust arvata, et langatus võiks laieneda, ent igaks juhuks jälgitakse sedagi.

"Kambriplokist endast kaugemale see langatus levida ei saa," kinnitas ta.

Loodus ravib end ise 

Viimati oli samasugune maapinna vajumine umbes üheksa aastat tagasi Estonia kaevanduse mäeeraldise idaosas, sealgi oli põhjuseks karst ehk geoloogiline rike laekivimites.

"Maapinda tekkinud lõhed vajusid mõne aastaga kinni ja praegu maastikul varingust märgatavaid jälgi ei ole. Ka praegusel varingul tekivad laiemate lõhede ümber esialgu väiksemad, mis need laiemad kinni suruvad, hiljem vajuvad ka väiksemad kinni − see on mõne aasta küsimus," ütles Sokman.