Loodetud neljarealine tee asendub säästuvariandiga

2+1 maanteel eraldatakse sõidusuunad piirdega. Lisasõidurada kavandatakse vaheldumisi mõlemas sõidusuunas. Foto: maanteeamet

Jõhvi ja Narva vahele projekteeritakse liiklusohutuse tõstmiseks 2+1 sõidurajaga maanteed. Maanteeameti kinnitusel ei välista see siiski tulevikus neljarealist ühendust, kui kasvav liiklustihedus seda nõuab.

2009. aasta novembris rõõmustas idavirulasi uudis, et lähema kümne aasta jooksul rajatakse Jõhvi ja Narva vahele neljarealine kahetasandiliste ristmikega maantee.

Uudise ajendiks oli, et maanteeamet oli koos keskkonnaekspertide ja Ida-Viru maavalitsusega alustanud Tallinna-Narva maantee Jõhvi ja Narva vahelise trassikoridori täpsustamist. Maanteeamet põhjendas neljarealise tee vajadust sellega, et praegune tee Jõhvist Narva on kurviline ja ohtlik ning peaaegu igal selle teelõigu kilomeetril on 15 aasta jooksul olnud vähemalt üks liiklusõnnetus, millest mõnigi on nõudnud mitu inimelu.

Praegu projekteerib maanteeamet Jõhvi ja Narva vahele 2+1 maanteed. Kas see tähendab, et neljarealine tee pole enam isegi ooterežiimil?

Ohutum möödasõit

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urmi sõnul nähakse vajadust tõsta Jõhvi - Sillamäe ja Sillamäe - Narva lõikude liiklusohutustaset. Selle saavutamiseks on plaanis sõidusuundade eraldamine ja ohutumate möödasõiduvõimaluste tagamine.

2+1 sõidurajaga maantee peaks vähendama raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste arvu. Rootsi kogemus näitab, et maanteede ümberehitamisel 2+1 sõidurajaga teedeks väheneb liiklusõnnetustes hukkunute arv umbes 80 protsenti.

Maanteeameti andmetel jäi Jõhvi - Sillamäe lõigul keskmine liiklussagedus eelmisel aastal vahemikku 6500 - 7500 autot/ööpäevas ning Sillamäe - Narva lõigul vahemikku 5500 - 7500 autot/ööpäevas. Urmi hinnangul ei ole liiklussagedusest lähtuvalt 2+2 maantee praegu majanduslikult tasuv. 2+1 variant on umbes poole odavam.

"Võib eeldada, et 20 aasta perspektiivne liiklussagedus, mis on projektilahenduse koostamise aluseks, on samuti vähem kui umbes 14 500 autot/ööpäevas, mis nõuaks 2+2 ristlõikega tee kavandamist," selgitas ta.

Täpsemad liiklusuuringud ja liiklusprognoosid koostatakse projekteerimise käigus. "Kui nende tulemustest selgub, et maantee vajaks lõiguti 2+2 ristlõike kasutamist, siis seda projekti koosseisus ka kaalutakse. 2+1 maantee kavandamisel kasutame lahendust, mida oleks võimalik liiklussageduse kasvu korral laiendada 2+2 ristlõikega teeks. Seega ei ole 2+1 rajamisel välistatud selle hilisem arendamine 2+2 ristlõikega teeks," kinnitas Urm.

Maanteeamet lähtub teehoiu kavandamisel vabariigi valitsuse heaks kiidetud riigimaanteede teehoiukavast, mille järgi Jõhvi - Narva lõigu arendus on kavandatud aastateks 2023 - 2027. Jõhvi - Sillamäe ja Sillamäe - Narva projektid peaksid valmima aastatel 2018 - 2019 ning seejärel on võimalik alustada maade võõrandamist.

Abiks ikka

Esimesed 2+1 sõidurajaga maanteed ehitatakse sel aastal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel. Näiteks Tallinna ja Pärnu vahel ehitatakse üheksa kilomeetri pikkune lõik ümber nii, et sellel hakkab olema kuus vaheldumisi paiknevat möödasõidulõiku pikkusega 900-1527 meetrit.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi on korduvalt väljendanud seisukohta, et kui neljarealist maanteed Jõhvi ja Narva vahele lähiaastail ei saa, tuleb möödasõidu võimalus lahendada odavamate vahenditega ning luua spetsiaalsed möödasõidukohad.

"Annan endale aru, et raha lõputult pole. Neljarealine maantee on Ida-Viru maakonnaplaneeringus sees, aga abi oleks ka 2+1 variandist. Oleme seda korduvalt nõudnud ja põhjendanud," märkis maavanem.

Noormäe kogemus 2+1 möödasõitudega maanteest pärineb Skandinaavia riikidest, kus need on laialt levinud.

"See vahest lahendaks suurema mure ka Jõhvi ja Narva vahel. Mureks on just pikki järjekordi põhjustavad aeglaselt venivad autod. Nii rekad, Vene turistid, kes arvavad, et lubatud kiirus on 80 km/h, kui ka osa kohalikke, kes sõidavad 70 km/h ja taga on mitme kilomeetri pikkune järjekord. 2+1 maanteel tekib sellistel juhtudel mingi võimalus mööda sõita. Võib-olla piisaks, kui teha Jõhvi ja Narva vahele kaks-kolm möödasõiduvõimalust," arvas ta.

Maavanema hinnangul ei tasu loota, et tee-ehitus algaks enne 2020. aastat. "Kui just ei tule sellekohast tugevat poliitilist otsust. Igal juhul oleks kiiremini vaja teha 2+1 maantee Jõhvi ja Narva vahel kui jätkata neljarealist maanteed Haljala-Aaspere lõigul, kus liiklustihedus on palju väiksem."

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik tunnistas, et tal vererõhk alati tõuseb, kui ta satub Jõhvi ja Narva vahelisele trassile. Sisekaitseakadeemia Narva kolledži loomise valguses on kiirem ja ohutum kohalejõudmine nii kadettide kui ka õppejõudude huvides.

"Siiani on olnud Narva sõitmine väga piinarikas ja mind rõõmustab ainuüksi mõte, et tehakse midagi reaalset. Kolledži rajamisel on ligipääsetavus väga oluline. See tähendab nii paremat teed kui ka tihedamat ja sobivamat rongigraafikut. Tallinnast Tartusse saab rongiga juba kahe tunniga, Narva läheb kolmveerand tundi kauem ja see on suur vahe," märkis Raik.

Jõhvi vallavanem, Narva endine linnapea Eduard East arvas, et 2+1 sõidurajaga maantee toob mingi leevenduse, aga pikas perspektiivis poleks see siiski mõistlik lahendus.

"Vaatamata sellele, et suhted Venemaaga pole praegu suurepärased, on tegu olulise transiitteega. Kiire kohalejõudmine Tallinnast on oluline ka ettevõtjatele, kes on siia investeerinud. Kui räägime kiirest sõidust, siis tänapäeva ajaarvestus on teistsugune," tõdes East.