Ida-Viru suurarendused ootavad rahalaeva

Teiste seas konkureerib toetusele Kreenholmi tekstiilimaailma nimeline teemapark, mis kajastaks tööstuse ja tehnoloogia arengut läbi Kreenholmi tekstiilitööstuse poolteise sajandi pikkuse ajaloo. Foto: Matti Kämärä

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi teise taotlusvooru esitati Ida-Virumaalt peamiselt turismiprojekte. Teiste seas ootavad rohelist tuld Kreenholmi tekstiilimaailm, Aidu veespordikeskus ja Kauksi promenaad.

Tähtajaks laekus kokku 15 taotlust, neist 13 turismivaldkonnast, ütles ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) arendusüksuse arendusjuht Elina Vilja. Jagamisele läheb ligemale 11,6 miljonit, taotlusi esitati kokku 23 miljoni euro ulatuses. Toetusraha tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.

Selgus saabub suvel

Täpsemat infot üksikute projektide kohta EAS ei jaganud. Vilja märkis vaid, et projektide hindamise eeldatav lõpptähtaeg on augusti alguses.

Ülevaade esitatud projektidest puudub ka Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajal Hardi Murulal. "Struktuurivahendite seadus ütleb, et avalikustada saab ainult toetuse saanud projekte. Mis puudutab taotletavat summat, siis esimeses voorus oli konkurents isegi suurem − tol korral oli taotlusi 27 miljoni euro eest."

Toetust saab küsida vaid nendele arendustele, mis sisalduvad Ida-Virumaa tegevuskavas. Pingerea tegemises osalesid kohalikud omavalitsused ning maakonnas olulised ettevõtted ja asutused. Kokku on tegevuskavas 36 projekti.

Esimene voor lõppes mullu suvel nii, et maakonnas enim soositud projektid EASi valikuga valdavalt ei kattunud. Kopsakaim summa läks tööstusalade väljaarendamiseks Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Maakonna pingerea esikümne projektidest tuli toetus ainult kahele: Kiviõli seikluskeskuse ja Sillamäe linnaruumi arendamisele.

Esikümne projektidest, mis jäid esimeses taotlusvoorus joone alla, läks Põhjaranniku andmetel enamik uuele katsele. Teiste seas ka maakonna esimene eelistus − Aidu veespordikeskuse arendamine, milleks kulub üle 3 miljoni euro.

Veespordikeskuse arendamisega tegeleva OÜ Cumulus Consulting juhatuse liige Mihkel Laan kinnitas, et aerutamis- ja sõudekanalid ning teenindushoone on jätkuvalt projekti keskpunktis. Samas täiendati seda lisa- ja vaba aja teenuste ning koostööpartneritega. "Sisu kirjeldus on kvalitatiivselt uuel tasemel."

Toetuse jahil on ka Ida-Viru turismiklastri turundusprojekt, mis on tegevuskavas hääletatud teisele kohale. Ida-Viru turismikoordinaatori Kadri Jaloneni sõnul loodetakse 550 000 euroga teha maakonna turundamises suurem hüpe − ühised arendus- ja turundustegevused on kavas 2019. aasta lõpuni.

Summat kärbiti

Uuesti on raha ootel ka Kohtla-Nõmmel asuv Eesti kaevandusmuuseum. Pärast luhtunud esimest katset taotles kaevandusmuuseumi direktor ja juhatuse liige Andres Kraas EASi otsuse tühistamist, aga rahandusministeerium jättis vaide rahuldamata.

"Uues taotluses küsime 4 miljoni euro asemel alla 2 miljoni. Võtsime mõne objekti maha, et oleks suurem võimalus, ja keskendusime asjadele, mis on olulised muuseumi jätkusuutlikkuse jaoks. Millest me ei loobu, on muuseumi nn valge maja renoveerimine ja sinna 7D-kino rajamine. Oluline on ka puuetega inimeste ligipääsu tagamine," rääkis Kraas.

Uuendatud taotluse esitas ka Iisaku vallavalitsus.

"Projekti abil loodetakse 2019. aasta suveks ehitada välja randa teenindav kahekorruseline hoone. Rannaalale tuleksid aga laudteed ja atraktsioonid," selgitas projektijuht Annely Oone, kelle sõnul on küsitava toetuse suurus 1,2 miljonit eurot.

Esikümne turismiprojektidest loodab veel toetusele Kreenholmi teemapark.

Projekti nimi on muutunud − nüüd on see Kreenholmi tekstiilimaailm −, aga tuum on enam-vähem sama, ütles OÜ Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk. Eesmärk on luua Kreenholmi manufaktuuri baasil ainulaadne ja hariv külastuskeskkond. Teemapark kajastaks tööstuse ja tehnoloogia arengut läbi Kreenholmi tekstiilitööstuse poolteise sajandi pikkuse ajaloo. Samal ajal pakutaks tutvumiseks ja kasutamiseks kõige uuemaid tekstiilitöötlemise ja -disaini vahendeid ning masinaid. Projekti kogumaksumus on 5 miljonit eurot.

Sillamäe linn, kes sai esimeses voorus toetust Mere puiestee rekonstrueerimiseks ja linna ajaloolise keskuse merele avamiseks, proovib nüüd õnne rannapromenaadi projektiga. Eelprojekti järgi ei ole promenaad vaid kergliiklustee. Selle äärde kavandatakse merre ulatuvaid sildu, sportimisala, vabaõhulava ja vaatetorni. Promenaadi rajamiseks kulub umbes 3,3 miljonit eurot, ütles Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg.

Mõned loobusid 

Maakondlikult kokkulepitud pingerea esikümne projektidest ei läinud kumbagi taotlusvooru kaks: Kuremäe arendus elamuslikuks kultuuriturismi sihtkohaks ja prototüüpimislabori loomine põlevkivi kompetentsikeskuses.

Kuremäe arendusprojekt näeb ette parkla, väiksema turu, autotee koos kergliiklusteega ja muinasoru teemapargi rajamise. "Me ei jõudnud kinnitada detailplaneeringut − kooskõlastamised võtsid oodatust kauem aega," põhjendas Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla projekti mitteesitamist. Samas uskus ta, et projekt õnnestub tulevikus ellu viia. "Probleemid ja objekti tähtsus ei kao kusagile ning raha pole samuti ilmast kadunud."

Endiselt aktuaalne on ka prototüüpimislabor. Taotlemisest loobuti määruse tingimuste tõttu. Esimeses voorus ei saanud taotlejaks olla ülikool. "Hiljem määrust muudeti ja ülikoolid lisati taotlejate hulka. Kuna aga ülikool kvalifitseerus suurettevõtteks, mille toetuse osakaal on 25 protsenti, loobus kolledž taotluse esitamisest ka teises voorus. Meie jaoks on omafinantseeringu määr liiga suur," selgitas TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.