Narva otsib hiiglasliku prügila tekitajat
27. mai 2017, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnaservas tühjalt seisval, sihtasutusele Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus kuuluval territooriumil avastati tohutu suur isetekkeline prügimägi. Narva on asunud asja uurima ning kellelgi tuleb selle prügila likvideerimise eest maksta üle 100 000 euro.
Tähelepanelikud narvalased avastasid, et äärelinnas, tavaliselt inimtühjal Vana-Joala teel asuva vana ja poollagunenud ehitise juurde on kerkinud tohutud prügilademed.
Sealsamas lähedal − puude ja põõsaste taga − paikneb garaažikooperatiiv ja elutsevad asotsiaalid. Ent ei ühed ega teised poleks saanud selliseid prügihunnikuid sinna kuhjata. Ilmselgelt ei ole sellega otseselt seotud ka nimetatud kinnisvara omanik, tööstusalade arendamisega tegelev sihtasutus.
Prügila paikneb kasutuseta maal
Sihtasutuse juhatuse esimees Teet Kuusmik ütles Põhjarannikule, et käis kolmapäeval sellel krundil. Kokku on neil Narva selles rajoonis ligikaudu 80 hektarit esialgu tühjalt seisvat maad, kuid ainult 60 hektarile on neil kavas rajada tööstuslik infrastruktuur ning mõnes kohas on ehitus juba alanud. Ebaseaduslik prügila aga asub teisel pool kõrgepingeliinide koridori, kus ehitada pole võimalik. "Meil polnud kavas seda osa kasutada," sõnas Kuusmik.
"Me käisime seal ja uurisime seda prügi. Leidsime sealt umbes 20 erisugust dokumenti, mille järgi saab ümbruskonna talude või korteritega tegelevad firmad kindlaks teha. Me panime selle info Facebooki üles," rääkis Kuusmik. "Kohapeal on näha, et suur osa prügist on ehituspraht, mida veavad sinna Narvas kortereid ja maju ehitavad firmad."
Peale selle esitas sihtasutus Narva linnavalitsusele taotluse, et prügila asjus menetlust alustataks ja ebaseadusliku prügimäe tekkimises süüdi olevad isikud üles otsitaks. Kuusmiku sõnul peab linn sellega tegelema, kuna stiihilised prügilad on üleüldine probleem ning säärased prügilademed võivad tekkida iga kinnisvaraomaniku maadele ja metsadesse.
"Tuleb tegelda nende inimestega, kelle dokumendid ja paberid prahi seest leiti ning kelle kaudu võib välja jõuda ehitusfirmadeni. Seaduse järgi peavad vastutama kas selle prügi omanikud või firmad, kes selle prügi sinna vedanud on," lisas Kuusmik, kes selle prügimäe likvideerimist oma asutuse rahast kinni maksta ei soovi.
Algatati ametlik juurdlus
Eile teavitas Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet SAd Ida-Viru Tööstusalade Arendus, et nende avalduse alusel on alustatud menetlust jäätmeseaduse rikkumise asjus: jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta. Selle eest võib seaduse järgi karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.
Narva korrakaitse peaspetsialist Dmitri Djakov rääkis Põhjarannikule, et on juba kohapeal ära käinud ja sinna veetud prügi uurinud. Ta lisas, et viibis umbes aasta aega tagasi ühe teise asja pärast sealsel naaberkrundil ning siis ei olnud seal veel mingit prügimäge. See tähendab, et hiiglaslikud prügihunnikud on sinna tekkinud üsna lühikese ajaga. Seepärast võib oletada, et Vana-Joala teele hakati prahti vedama pärast seda, kui Narvas likvideeriti teistes populaarsetes kohtades paiknenud ebaseaduslikud prügilad − nüüd arendatakse seal seaduslikel alustel midagi muud või on sinna juurdepääsud lihtsalt suletud.
Djakov püüdis saada infot võimalikelt tunnistajatelt − naabruses asuvate garaažiühistute valvuritelt −, kuid nood polevat väidetavalt midagi näinud. "Või siis ei räägi nad meile sellest," lisas ametnik.
Ühtlasi uuris linnavalitsus firmadelt, kui palju selle prügimäe likvideerimine maksma võiks minna, ning kokku arvestati 100 000 - 150 000 eurot. Samas mööndi, et õnneks on Vana-Joala teele veetud prügi võrdlemisi lihtne sorteerida.
"See uuriti välja lihtsalt huvi pärast, aga mitte sellepärast, et linn seda ise koristama hakkaks," rõhutas Djakov.