Illukal pandi mulda Eesti juubelikõrvitsad

Bioloogiaõpetaja Anneli Dietrich mõõdab taimede istutuskauguseks kaks hargivahet ehk 1,6 meetrit. Kooli vilistlane Raimo Sarapuu eraldas oma põllumaast vajaliku suurusega tüki ja aitas ka maad harida. Dietrich loodab, et vähemalt mõned vanemad koos lastega tulevad suvel appi taimi kastma. Foto: Matti Kämärä

Illuka lasteaia- ja koolipere trotsis eile hommikul kuivusest tolmavat põldu, et istutada Eesti sajandaks sünnipäevaks sada kõrvitsataime. Sügisene saak ei jõua mitte salatina peolauale, vaid Tallinna loomaaia elevantide kõhtu.

"Ega meil tegelikult ülevaadet ole, kui palju taimi täna istutame, aga rohkem kui sada peaks neid olema," usub Illuka kooli bioloogiaõpetaja Anneli Dietrich.

Kindluse mõttes rohkem

Dietrichi peas sündinud projekt "Paneme kasvama 100 kõrvitsataime" on jõudnud istutustalguteni. Sellest saab ilus ja kasulik kingitus, mis kajastub ka EV100 sündmuste kalendris.

Alustuseks pani iga klass aprilli lõpus seemned mulda ja kasvatas üles oma kõrvitsataimed. Enamik õpilasi kindluse mõttes kaks.

"Kõige rohkem kardame öökülma, aga siin on meil ka nipp olemas. Algul pidime tublilt kõrvitsakasvatajalt Pille Juursalult saama katteloori, aga kuna taimed said liiga palju valgust ja sooja ning kasvasid kiiresti suureks, ei saa me loori kasutada. Pille ütles selle peale, et kui külm meie omad ära näpistab, siis ta annab meile sada uut − tal on neid kolm tuhat," naerab Dietrich.

Seemned korjasid lapsed kokku küla pealt, üksikud tulid ka poest ostetud seemnepakiga.

Kooli aktsioonist ei tahtnud mingi hinna eest kõrvale jääda lasteaed, kus algasid ettevalmistused mai algul. Kõigepealt vaadati videoid sellest, kuidas elevant kõrvitsat sööb, ja seejärel kiirendatud versiooni kõrvitsaseemne kasvamisest taimeks. Ka lasteaiamudilaste kõrvitsaseemned idanesid edukalt ja said eile põllule.

Oranž pall, mis kasvab vihmaga

"Nii kui me sellest projektist kuulsime, küsisid nii vanemad kui ka lapsed, kas meie saame ka osa võtta. Super idee, mida minu meelest võiks jätkata. Elevandid tahavad süüa ka siis, kui vabariigi juubelipidustused möödas. Ja lastele aiandus meeldib," ütleb lasteaia juhataja Sirje Maala.

Naerupallide rühma koolieelik Mattias Grinfeld poleks sugugi vastu, kui peaks igal aastal kõrvitsataimi kasvatama. Aga kas ta ka teab, milline kaunis vili sellest kasvab? Teab küll. "Sihuke oranž pall, millel on jooned ja roheline vars. Suureks kasvab ta vihma ja veega."

Kui Mattiasel on koolitee alles ees ja lootus elevantide toidulauale edaspidigi panustada, siis 9. klassi õpilane Emily Koppel jätab kohe-kohe kooliga hüvasti. Tutipeo puhuks on ta jalga tõmmanud valged põlvikud, mis põllul ühtlase tolmuga kattuvad. Aga pääsu pole, sest kaks taime on ta üles kasvatanud ja kaks taime peavad maha saama.

Illuka kooli lapsed on varemgi näpud mullaseks teinud. Mõni aasta tagasi kasvatati tomati- ja paprikataimi, et need laadal maha müüa ning teenitud raha eest ekskursioonile sõita.

Eesti sünnipäevakingina langes Dietrichi valik kõrvitsale. Esiteks on kõrvits hoolduse mõttes lollikindel taim. Teiseks näevad kõrvitsapõllud efektsed välja − Illukal on see kooli lähedal, nii et seda saab iga päev imetleda. Kolmandaks oli soov, et keegi saaks sügisel suurest saagist kasu. Mõte liikus Tallinna loomaaiale, kus sügiseti peetakse kõrvitsapidu.