Ida-Viru programm on valitsuses hangunud

Foto: Peeter Lilleväli

Valitsusliidu plaan koostada Ida-Viru investeeringute programm pole siiani teoks saanud selle rahastamise erimeelsuste tõttu ning muud teemad on selle valitsuse tulipunktist tagaplaanile tõrjunud. 

Ida-Viru investeeringute programmi tegemine oli praeguse võimuliidu koalitsioonileppes üks kahest suuremast maakonda puudutavast ettevõtmisest sisekaitseakadeemia Narva kolimise kõrval, mis nüüdseks on asendatud vaid kolledži variandiga. Sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütles mullu novembris Põhjarannikule, et Ida-Viru programmi põhimõtted saavad selgeks juba mõne kuu pärast. Sel kevadel Ida-Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Põhjarannikule, et tegevuskava tuleb valitsuse lauale aprilli lõpus või maikuu alguses. Reaalsuses ei ole see senini päevakorras olnud ei valitsuse istungitel ega ka kabinetinõupidamistel.

Asi ei liigu

Rahandusministeerium saatis mõned nädalad tagasi laiali pressiteate, milles tõi esile, et riigihalduse minister Mihhail Korb soovib keskkonnatasudest laekuvatest vahenditest suunata tulevast aastast 20 miljonit eurot aastas Ida-Virumaa programmi.

Põlevkiviettevõtete makstavate saastetasude osalise suunamisega Ida-Viru programmi tuli veebruaris esimesena välja ettevõtlusminister Urve Palo. Seda ideed toetas ka Korbi moodustatud ekspertide töörühm, kuhu kuulusid ka mitmed Ida-Viru omavalitsusjuhid, nagu Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Jõhvi vallavanem Eduard East ning Vaivara vallavanem ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid.

Samasse töörühma kuulunud endine riigikogu liige Lembit Kaljuvee ütles eile Põhjarannikule, et töörühm pole juba rohkem kui kuu aega koos käinud ja talle on mõistetamatu, miks valitsus tehtud ettepanekuid ei aruta. "Olen siit-sealt kuulnud, et oodatakse uue riigihalduse ministri Jaak Aabi ametisse asumist. Aga see ei ole tõsiselt võetav jutt. Ministrid on ikka vahetunud, ega riigivanker sellepärast seisma tohi jääda. Kui me tahame, et Ida-Viru programm järgmisest aastast käima läheks, siis tuleks põhimõttelised otsused kindlasti enne jaanipäeva ära teha, sest see puudutab ka eelarvet. Praegu pole aga mingit märkigi, et asi edasi liigub," kinnitas Kaljuvee.

Rahandusministeerium ei osanud eile Ida-Viru programmi käekäigu kohta varem öeldule midagi uut lisada ega ka välja pakkuda, millal valitsus seda arutama võiks hakata.

Veikko Luhalaiu hinnangul on vähetõenäoline, et keskkonnatasudest õnnestub Ida-Viru programmi suunata 20 miljonit eurot. "Teades mõnede ministeeriumide meeleolusid, olen selles skeptiline. Aga ka kümme miljonit oleks juba suur samm edasi, selle eest saaks päris palju ära teha," on ta varem Põhjarannikule öelnud.

Keskkonnaministeerium endiselt vastu   

Eelkõige on sellele plaanile vastu seisnud keskkonnaministeerium, kelle jaoks tähendaks see nende haldusalas olevast keskkonnainvesteeringute keskusest 20 miljoni euro äravõtmist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindja Kadri Masing kinnitas reedel, et seisukoha muutmist pole arutatud.

Valitsuse meedianõuniku Kateriin Pajumägi sõnul ei jõua küsimused valitsuse istungitele tavaliselt enne, kui koalitsioonipartnerite vahel ei ole erimeelsusi selgeks räägitud. Kas Ida-Viru programm võiks lähinädalatel valitsuse kabinetinõupidamisele jõuda, ei osanud ta öelda.

Peale riigihalduse ministri Mihhail Korbi errumineku on Ida-Viru programmi arutamise jätnud tagaplaanile Isamaa ja Res Publica Liidu uue esimehe Helir-Valdor Seederi võimalik plaan välja vahetada mitmed oma erakonna ministrid. Teiste seas võib ameti kaotada ka keskkonnaminister Marko Pomerants ning sel juhul võib Ida-Viru programmi saatus sõltuda uue keskkonnaministri hoiakutest.

Mõned allikad on Põhjarannikule viidanud, et Ida-Viru programmi teema ei muutu aktuaalseks lähiajal ka seetõttu, et valitsusel on enne vaja lahendada probleemide kimp, mis tekkis Seederi sooviga pöörata tagasi mitmed hiljuti vastu võetud maksumuudatused. Uue riigihalduse ministri Jaak Aabi põhitähelepanu koondub aga haldusreformi läbiviimisega seotud otsustele. Peaministri ja kogu valitsuse aega hakkavad samal ajal üha rohkem nõudma Euroopa Liidu eesistumisega seotud kohustused.