Töötukassa peatas lepingute sõlmimise kahtlusi äratanud tööandjaga

Eelkõige on sattunud kriitikatule alla Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse Jõhvi Tsentraali kolmandal korrusel asuv töökoda. Foto: MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV

Reedel töötukassas toimunud ümarlaual arutati MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus tegevust − puuetega inimeste koda kahtlustab neid tervisekahjustusega inimeste ärakasutamises.

Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval, et Ida-Virumaal puidust mänguasju valmistav MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus on puuetega inimeste palkamise eest saanud töötukassalt ligi 300 000 eurot toetust, ent töötajate palgad jäävad miinimumnõuetest allapoole ja neile pole tagatud korralikke töötingimusi.

Toetust on puutöökeskus saanud peamiselt töötukassa suunatud praktikantide eest. Samuti on kasutatud töökoha loomise toetust ja puuetega inimeste rakendamise palgatoetusi.

Kuidas edasi?

Ümarlaua kokku kutsunud töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et edasised sammud otsustatakse siis, kui tööinspektsioon on lõpetanud keskuse töötingimuste ja -lepingute uurimise ning neile oma hinnangu andnud. "Seniks ühtegi uut lepingut ei sõlmita."

Teelahk lisas, et kuulis puuetega inimeste koja etteheidetest ja kavandatavast avalikust pöördumisest 24. mail.

"25. mail võtsin ühendust Kaia Kaldveega [Ida-Virumaa puuetega inimeste koja juht − toim.] ja tegin ettepaneku, et võiksime kõikide osapooltega kohtuda ning kerkinud probleeme koos arutada. Esimene aeg, mis kõigile osapooltele sobis, oli 9. juuni."

Kuna enne jõudsid probleemid ajakirjandusse, on töötukassal info, et keskuses töötavad inimesed on ärevil ja kardavad töökoha kaotuse pärast.

"Praegu on seal ikkagi tööl 95 inimest ja praktikal 71 inimest. Peame tegutsema heas usus, et nende inimeste töörahu taastada ja probleemid lahendada. Kui tööinspektsioon avastab midagi lubamatut ja seadusevastast, teeb töötukassa loomulikult oma järeldused," ütles Teelahk.

Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse töökojad tegutsevad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Töötukassa on ka ise käinud kohapeal paikvaatlusi tegemas. Lisaks saadakse keskuse esindajatega kord kuus töötukassas kokku.

"Kokkusaamised on end õigustanud. Oleme kogu aeg välja toonud, mis on halvasti, ja neid asju on paremaks tehtud. Eesmärk pole ju keskust likvideerida, vaid probleemid lahendada. Et inimesed, kes tahavad seal tööd teha, saaksid seda teha," ütles töötukassa Jõhvi büroo juhataja Reet Arju.

Kõige haavatavam sihtrühm

Kaia Kaldvee rõhutas, et puuetega inimeste koda seisab puuetega inimeste huvide eest.

"Me ei taha, et seda sihtrühma ära kasutataks. Pöörame tähelepanu lubamatutele töötingimustele. Puutöö puhul peaks olema korralik ventilatsioon − pulmonoloogid ütlevad, et kõige kahjulikum on kopsudele peentolm. Jõhvis tegutsetakse Tsentraali kolmandal korrusel, kus pole õhku. Leiame, et tuleb leida teised ruumid."

Kaldvee sõnul peavad samamoodi olema seadusega kooskõlas töölepingud ja inimesed peavad aru saama, mis lepingus kirjas on.

"Narvast on tulnud ka signaale, et intellektipuudega inimesi käiakse agressiivselt kodudes värbamas − see on täiesti lubamatu. Ja töö peab olema mõtestatud. Praegu teevad inimesed tööd, aga ei tea, mis nendest asjadest edasi saab ja kas neile turgu on. Puudega inimesele on ka 100 eurot, mille ta teenib, suur raha, aga keskuse tegevus tuleb saada läbipaistvaks."

Ida-Virumaa puuetega inimeste koja juhatuse liige Ursi Joost ütles, et kuna tegu on kõige haavatavama sihtrühmaga, tuleb töötingimusi eriti hoolega jälgida. "Töövõimereformi mõte pole ju selles, et tervisekahjustusega inimesed tööl veel osa oma tervisest kaotaksid."

Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse juhid Aleksandr Sikut ja Vitali Balõtšev tunnistasid, et alguses tuli ette eksimusi töölepingute sõlmimisel, aga nüüd on asjad korras.

"Tööinspektsioon on meile teinud märkusi, mille kallal töötame. Näiteks oleme alustanud töötajate suunamisega töötervishoiu kontrolli," rääkis Sikut.

Tema sõnul lähenetakse tööaja pikkusele individuaalselt, sõltuvalt inimese tervislikust seisundist. "Üle poole töötab 2-4 tundi päevas."

Ehkki Sikuti hinnangul on töötingimused Tsentraalis normaalsed, lubas ta hakata otsima Jõhvis uusi ruume.

Eilsele ümarlauale olid kohale tulnud ka keskuse endised ja praegused töötajad, kes vastavalt kas süüdistasid või kaitsesid tööandjat.

Teelahk tegi ettepaneku, et kõik osapooled võiksid tulevikus regulaarselt kokku saada.

"Puuetega inimeste koda saaks olla abiks töövõimereformi läbiviimisel ja samas eksperdiks, et vigu vähem oleks. Me kõik ju praegu õpime. Kui viis aastat tagasi oli töötukassas arvel 401 töövõimekaoga inimest, siis praegu on üle 2300. Nüüd on need inimesed meie kõigi vaateväljas ja nende tööle aitamine peaks olema meie ühine eesmärk."

Joost arvas, et kokkusaamistele võiks tulevikus kaasata teisigi tööandjaid, kes tervisekahjustusega inimesi palkavad.

Järgmine ümarlaud lepiti kokku augusti alguseks.