Prokurör küsis Narva linnajuhile tingimisi vangistust

Narva volikogu esimees Aleksandr Jefimov on alates tänavu aprillist kohtupingis. Foto: Ilja Smirnov

Prokurör Kalmer Kask taotles eile kohtult määrata Narva volikogu esimehele Aleksandr Jefimovile kelmuse eest kaks aastat ja kümme kuud tingimisi vangistust.

Kohtuvaidlused algasid sel neljapäeval ja kestavad järgmise teisipäevani, mil jurist ja poliitik Aleksandr Jefimov (48) jõuab ette lugeda oma varem koostatud viimase sõna.

Ähvardab tingimisi vangistus

Prokurör Kask märkis, et ei pea vajalikuks karistada Jefimovit lühiajalise šokivangistuse või reaalse vangistusega kogu ulatuses, mistõttu taotles ta tingimisi vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga.  Lisaks peab Jefimov prokuröri arvates tasuma menetluskulud ja hüvitama oma teoga põhjustatud kahju.

Jefimov anti kohtu alla süüdistatuna tahtlikus ebaseadusliku haigushüvitise saamises haigekassalt kokku 4995,83 euro ulatuses. Kapo uurimise andmetel oli Jefimov juristi ja ettevõtjana aastatel 2014-2015 kuuel korral haiguslehel, kuid samal ajal teenis tulu juriidiliste teenuste osutamisest ja igakuistest Narva volikogu kantseleist saadud hüvitistest. Tol ajal oli Jefimov volikogu esimehe asetäitja, esimeheks oli toona praegune linnapea Tarmo Tammiste, kes sellel kohtuprotsessil samuti ütlusi andmas käis.

Neljapäeval alustas Jefimov oma viimase sõna ettekandmist ja teatas, et süüdistuse esitatud motiiv on välja mõeldud. Ta ütles, et ehkki ta kaotas pärast valimisi 2013. aasta novembris 934 eurot oma volikogu kuusissetulekust (Jefimov oli enne seda volikogu esimees − toim.), ei arva ta, et see sissetulek peab olema kogu aeg püsiv.  Tema sõnul polnud tema perel aastatel 2013-2016 suuri finantskohustusi − ta tasus vaid 145 eurot kuus eluasemelaenu katteks, samuti ei teinud ta sel perioodil suuri oste.

"Sellises olukorras polnud mul vajadust püüda taastada oma sissetuleku tase, elamiseks mulle piisas 1200 eurost, mida sain. See on meie ajal normaalne sissetulek. Lisaks veel minu abikaasa töötasu," lükkas Jefimov tagasi süüdistused soovis haigekassat petta.

Ent sissetulekud, mis tekkisid seoses tema juriidilise praksisega, olid ülekanded esitatud arvete alusel juba varem osutatud teenuste eest. E-kirjavahetus klientidega, mis on samuti kriminaalasja materjalidele lisatud, ei saa iseenesest viidata tööle. "Sellisel juhul tuleb tööks nimetada ka telefonikõned," sõnas ta.

Kaitseks teadmatus

Jefimovi kaitsja Andrei Matvejev ütles Põhjarannikule, et kaitse rõhub kohtualuse tegevuse tahtluse puudumisele ehk siis sellele, et kelmust toime ei pandud.

"Enamik meist − mina sealhulgas − kujutab väga üldiselt ette, kuidas arvestatakse haigushüvitisi, kuid praegusel juhul räägib prokurör, et süüdistatav pidi seda teadma ning ta tegi seda kõike teadlikult ja tahtlikult. Aga mina ütlen, et ilma tahtluseta. Kõikide linnade volikogu liikmed saavad iga kuu hüvitist, sõltumata sellest, kas nad käivad või ei käi istungitel, ja siin on olukord samasugune," märkis Matvejev.

Aleksandr Jefimov ütles oma viimases sõnas kohtule sedagi, et saadikuamet pole töö ega teenistus, vaid ühiskondlik-poliitiline tegevus: "Haigus ei ole saadikukohustuste täitmata jätmise põhjuseks."

"Mind, nagu ka teisi volikogu liikmeid, pole kunagi informeeritud sellest, et pean volikogu kantseleile teatama haiguslehe avamisest või sulgemisest," sõnas kohtualune poliitik, lisades, et üheski Narva linna dokumendis pole sõnagagi mainitud volikogu liikmete haiguslehtede vormistamist ega vajadust teatada neist raamatupidamisele.

Pärast kohtuprotsessi lõppu eeloleval esmaspäeval võtab kohtunik tõenäoliselt aega kohtuotsuse tegemiseks.