Kiviõlis avatakse kõrgseikluspark

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seikluskeskuse postidel park annab võimaluse ronida neljal kõrgusel.
Seikluskeskuse postidel park annab võimaluse ronida neljal kõrgusel. Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Sellel nädalavahetusel avatakse Kiviõli seikluskeskuses kõrgseikluspark, kus postide vahele on mahutatud 40 atraktsiooni ja ronimisülesannet.

Sellel aastal oma suveatraktsioonide arendamist alustanud Kiviõli seikluskeskus avab laupäeval kell 12 uue kõrgseikluspargi. Postidele ehitatud pargis on neli ronimiskõrgust. Koos kõrgusega kasvab ka pargi raskusaste.

Rohkem valikuid 

Kõige madalam rada on mõeldud kõige väiksematele või vähemkogenud ronijatele. "Sellel maapinnast veidi kõrgemal rajal saavad hakkama ka 4-5aastased," ütles Kiviõli seikluskeskuse juht Janek Maar. Kõrgemal saavad atraktsioonid aga vinti juurde. Kõige kõrgem rada on 12 meetri kõrgusel ning see paneb proovile juba julgemate ja kogenumate osavuse.

Postidele ehitatud seiklusrada annab Maari sõnul ronijale rohkem võimalusi kui metsa ehitatud rada. "Kui puude vahele ehitatud pargis pead sa minema kindlat teed mööda, siis meil saab valida, millises suunas liigud ja millised atraktsioonid valid," rääkis ta, lisades, et liikuda saab ühest nurgast teise ning kogu pargi keskel on torn, kus saab vahepeal istuda ja jalga puhata. "Torn on siiski selgelt pargi osa ja sinna muidu ei pääse kui mööda parki minnes," lisas ta.

Kokku mahub neljale kõrgusele postide vahele 40 elementi.

Seikluskeskuse tiigi tagakaldasse ehitatud rada on kompaktne ja mugav ka töötajatele. Kui keegi pargis vajab abi või julgestust, on keskuse töötajad kohe käepärast ja kiiresti abis.

Pääs ronima maksab alla 12aastastele 10 eurot. Teistele maksab pilet 15 eurot ning see sisaldab paari tundi ronimist. "Kahe tunniga saab õigupoolest kogu pargi läbi teha," ütles Maar.

Tulevikus saab pargist trossiga sõita ka üle tiigi ja sealt poole maa peale, tiigis olevale saarele tagasi, aga praegu trossisõitu veel proovida ei saa. "Selleks peame ehitama saarelt tagasi silla ning selle valmimisaega me praegu ennustada ei oska," tõdes Maar.

Renn kaevatakse üles

Ehkki pargi avamiseks eraldi üritust ei korraldata, on Maari sõnul seikluskeskuses tulemas tegus nädalavahetus. Krossirajal on Eesti meistrivõistlused motokrossis, suusakeskuse poolel toimub ajaloo esimene ja viimane võistlus lumelauapargi rennis. "Tõsi, see on droonide lennutamise võistlus," tõdes Maar, et kunagi mäele tehtud renn jääbki sihtotstarbeliselt kasutamata. Eesti soojad ja lumevaesed talved teevad renni lumega katmise liiga kulukaks ning selle kasutusperioodi lühikeseks. Seetõttu aetakse renn pärast võistlust siledaks.

Rennist vabaks jäävale mäeküljele laiendatakse laskumisnõlvu. Võimalik, et ka mängiautode asfaltrada hakkab jooksma just sealt. "Kuna meie praegune rada on ülevalt kitsuke ja järsk, siis ei suuda me seal pärast asfaltimist turvalist sõitu tagada," ütles Maar.

Sellel suvel mägiautod siiski asfaltrajal sõitma ei hakka. Teetööd jäävad kas selle aasta sügisesse või hoopis uude aastasse.

Suurem osa suveatraktsioonide ehitamisest jääb veel uue aasta esimesse poolde. "Teeme praegu pinnasetöid ning alustame peagi ka tiigi laiendamist. Ette valmistatakse praegu küll nii ekskavaatorite ala kui ka tuletõrjeatraktsiooni," rääkis Maar.

Praegu ehitatakse tuletõrjeatraktsiooni maju. Tulevikus peaks keskuses olema kolm kuni 5 meetri kõrgust ning mõne meetri laiust maja, mille ustest ja akendest välja ulatuvat leeki hakatakse voolikutest kiiruse ja täpsuse peale kustutama. Ka see renn, mida mööda kustutusvesi jooksma hakkab, on plaanis veel sellel aastal ehitada. Samuti majade juurde minev tee, kus hakatakse liikuma dresiiniga.

Kogu uus suveatraktsioonide ala loodetakse avada järgmisel aastal enne suvist koolivaheaega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles