Maasikaaeg jääb tänavu üürikeseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Illar Schneider müüs viimase maasikakasti tühjaks juba enne keskpäeva.
Illar Schneider müüs viimase maasikakasti tühjaks juba enne keskpäeva. Foto: Peeter Lilleväli

Maasikad said tänavu tavatult hilja küpseks ning jahedad-vihmased ilmad rikuvad ja vähendavad saaki, mistap pole loota, et kilohind praegusest neljast-viiest eurost allapoole kukub. 

"Tavaliselt saavad marjad esimesena valmis Räpinas, nädal hiljem Tartu kandis ja veel kaks nädalat hiljem põhjapoolses Eestis. Sel aastal olid Räpina ja Tartu ühel ajal. Ja kuna kevad oli pikalt külm, siis nii sügisel kui kevadel maha pandud taimedel valmivad viljad ühel ajal," rääkis juba peaaegu kakskümmend aastat Jõhvi turul maasikatega kauplev Tartumaa Koosa küla mees Marek Valter.

Valteril oli reedel kaasa võetud ainult "Polka" sorti maasikaid, aga põllul kasvab "Sonata" ka. Sordi nimetust hinnasildil (neli eurot kilo) kirjas ei olnud.

"Inimesed tunnevad sordi vastu huvi küll, küsivad ikka. Aga paljud teevad ise ka sortidel hästi vahet, "Polka" tunnevad ära küll," kinnitas mees.

Neljapäevane Tartu linna uputanud vihm jõudis ka Koosa külani ja rikkus päris palju marju ära.

"Ei, rahet ei tulnud, aga suured ja rasked vihmapiisadki tegid punastele marjadele liiga. Hallitust on sel aastal ka päris palju; tuletan korjajatele kogu aeg meelde, et ära tuleb korjata nii punased kui hallitanud marjad − et need teisi ei rikuks."

Saak on selle kõige tõttu muidugi väiksem ja müügiaeg jääb lühemaks. Valter mäletas, et eelmisel aastal oli tippajal kilo hinnaks 2,5 - 3,5 eurot, tänavu, arvas ta, jääb neli eurot alampiiriks.

"See on ikka päris kõva hind, kastide ja ämbritega ostetakse vähe, enamasti küsitakse kilo-kaks."

Hind võib ju müüjale hea olla, aga väiksemaid koguseid see päriselt ikkagi ei kompenseeri.

Tõsi, Marek Valteri selja taga kõrgunud maasikaid täis kastide virn lubas arvata, et turupäeva lõpuni jagub neid marju kindlasti.

"Kui järele jääb, tuleb need koduteel ära müüa − homme pole nende marjadega enam midagi peale hakata," turustab ta viimased kastitäied vajaduse korral Mustvee ristis.

Linnud juba esimeste marjade kallal

"Meil on noorte taimede marjad, sellepärast nad on nii suured. Ja väga magusad!" kiitis oma kaupa Jõgevamaal Vaiatu külas maasikapõldu pidav Merje.

Mis need marjad nii magusaks teeb − pole ju õieti päikestki olnud?

"Päikeselisi päevi on ikka olnud ka. Mari hakkas hilja tulema, jõudis päikest saada parajalt. Eelmisel aastal hakkas mari väga vara tulema − esimesed korjasime juba 12. juunil − ja oli väga hapu."

Merje müüs "Rumbat", viis eurot kilo. Olevat hästi aromaatse maitsega ja transpordikindel. Järjekord ei kahanenud sugugi, kuni viimane marjakast tühjaks sai ja selgus, et rohkem kaasa võetud polegi.

Sellesama Vaiatu külas asuva maasikapõllu peremees Illar Schneider müüs mõni müügikoht eemal "Sonatat", hind pisu odavam − 4,5 eurot kilo. Temalgi oli pidevalt järjekord leti ees ja viimane kast sai tühjaks juba enne keskpäeva.

"Praegu käime iga päev, aga saak on väike ja marjad kipuvad mädanema, nii et väga palju pole korraga kaasa tuuagi," rääkis ta, et läbimüük on mullusega võrreldes vaat et kolmandiku võrra väiksem.

Tuleva nädala esimesel poolel saab ehk veel marjadega turule tulla, kauemaks vaevalt jätkub. Kui ilm peaks hulluks keerama, võib maasikaajale lühike ja järsk lõpp varemgi tulla.

Mõlemad märkisid, et kunagi varem pole linnud juba päris esimeste maasikate kallal olnud − ju said need tänavu nii hilja valmis, et lindudel olid juba pojad pesast väljas.

"Mul perenaisena vedas − sain juba esimestest marjadest moosi keeta," naeris Merje.

Müüjaid vähe ja kaup kiirelt otsas

Maasikamüüjaid oli turul reedese ennelõuna kohta tavatult vähe. Hommikupoole olevat rohkem olnud, aga kuna saak on kesine, saab see vähene kiiresti müüdud.

Harjumatult vähe oli ka kurgimüüjaid, vaid paaris kohas jäi silma värske porgand, rohkem paistis olevat tomatit ja kartulit, sekka sibulat-tilli ja muud nipet-näpet.

"Kurk jäi kõvasti hiljaks," tõdes Vaivara vallas Perjatsi külas aiasaadusi kasvatav Anna Knjazeva. "Möödunud aastal oli seda sel ajal juba nii palju, et ei teadnud, kuhu panna. Aga nüüd on ööd külmad ja avamaakurgist ei tule üldse midagi. Need vähesed taimed, mis mul õues on, õitsevad küll, aga ega sealt õigeid vilju tule."

Märksõnad

Tagasi üles