/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2017/08/23/11998488t1h458c.jpg)
Estonia kaevandus liigub kaitsealuste rabade suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaevandaja taotleb kaevandamisloa pikendamist, et Estonia kaevandus saaks oma mäeeraldise piires rabade suunas edasi liikuda; eksperdid soovitavad soode veetaset pidevalt jälgida.
Enefit Kaevandused taotleb keskkonnaministeeriumilt Estonia kaeveväljale väljastatud kaevandamisloa pikendamist kümne aasta võrra. Kuna loa pikendamine tähendaks, et kaevandus liiguks edasi kaitsealuste rabade suunas, algatas ministeerium keskkonnamõju hindamise (KMH).
Sellest nädalast on OÜs Hendrikson & Ko valminud KMH aruanne leitav keskkonnaameti kodulehelt.
KMH käigus hinnati kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju Selisoo, Muraka, Jõuga ja Kurtna loodusalale ning Muraka linnualale, mis kõik on Natura 2000 alad.
Selisool looduslik puhver
Allmaakaevanduste olulisim keskkonnamõju kaasneb põhjavee alandamise ja kaevandusvee ärajuhtimisega. Kaevandamine on praeguseks jõudnud Selisoo loodusala kirdepiirile ja liiguks kaevandamisloa taotluse kohaselt sel piiril põhja suunas.
Enefit Kaevanduste tellimusel seiratakse Selisoos regulaarselt pinnasevett. Seireandmed näitavad sooaluse veetaseme langustrendi mäetööde soole lähenemisel, ent tuleb arvestada, et viimased aastad on olnud suhteliselt sademevaesed.
Aruandes tõdetakse, et kuigi praeguseks ei ole kaevandamisest tingitud olulist keskkonnamõju sealse pinnasevee režiimile tuvastatud, ei saa seda tulevikus täielikult välistada. Seiret tuleb kindlasti jätkata, kuna pinnasevee taseme võimalikud muutused annavad piisavalt vara märku, et ennetada mõju jõudmist rabataimestikuni.
Mäeeraldise lääneosas jäävad lähiaastatel kaevandatavad alad vahetult Selisoo loodusala piirile. Kuna raba ja aktiivse põlevkivivaru vahele jääb kraavitatud madalsoo, pole lisapuhvrit vaja. Küll aga on oluline lisapiirangute tsoon, mille piires ei tohi rajada maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone.
Muraka ja Kurtna vajavad jälgimist
Mäetööd liiguvad ka Muraka raba poole. Selle loodusala piiril seirab VKG Kaevandused küll põhjavee taset, pinnasevee taset aga ei jälgita. Eksperdid peavad vajalikuks seada ala kirdepiirile üles automaatseiresüsteem, mis võimaldaks sooalust ja -pealset veetaset pidevalt jälgida ning muutustele kiiresti reageerida.
Erinevalt Selisoost kulgeb Muraka linnu- ja loodusala piir vahetult raba servas, mistõttu tuleb raba ja kamberploki tööde vahele jätta täiendav 300 meetri laiune puhvertsoon, kus ei kaevandata; lisaks 500meetrine tsoon, kus maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone ei rajata.
Kurtna järvedel mõõdetakse automaatselt küll veetaset, ent pinnase- ja põhjaveetaseme seiret kaevanduse veealanduse ulatuse määramiseks ei ole. Kuigi see veealandus ei tohiks järvedeni ulatuda, tuleks kindluse mõttes loodusala läänepiiril siiski seiresüsteem rajada.
Jõuga loodusala kaevandamine ei ohusta, sest nende vahele jääb tektooniline rikkevöönd.
Arukalt ja ettevaatlikult
Aruandes peetakse otstarbekaks jätkata Estonia kaevanduse mäeeraldisel kaevandamist kuni aktiivse varu ammendumiseni. Oluliseks peetakse rakendada tundlike ökosüsteemide lähialadel rangemaid meetmeid ning jälgida taimestiku hea seisundi tagamiseks pinnaseveetaset.