Kriminaalne taust ei takista valimistel kandideerimast

Konkurentsi kahjustavates kuritegudes süüdi mõistetud Fjodor Ovsjannikov kaotab praegu linnavolikogu liikme mandaadi ning ei saa septembris käesoleva koosseisu viimasel istungil osaleda. Ent seaduse järgi on Ovsjannikovil ja teistel temasugustel kodanikel õigus valijaid kandidaatidena taas oma poliitilises aususes veenda: kui neil õnnestub piisavalt hääli koguda, siis võivad neist ka volikogu järgmise koosseisu liikmed saada. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Mõningaid Narva linnavolikogusse pürgijaid ei takista valimistel kandideerimast ka nende kriminaalne minevik. Enim kohtu all olevaid ja juba süüdi mõistetud kandidaate on Keskerakonna nimekirjas, mis on ühtlasi kõige pikem: täpselt sada nime. Üks valimisliitu Meie Narva kuulunud ja kunagi ühe kohtulooga seotud olnud kandidaat lahkus valimisnimekirjast vabatahtlikult.

Narva linna valimiskomisjonile esitatud, algul 210 kandidaadist koosnenud valimisnimekirjad jäid hiljem veidi lühemaks: Edgar Savisaare valimisliidust tõmmati maha kaks isikut, kes on sisse kirjutatud Tallinnas ja Maardus, valimisliidu Meie Narva nimekirjast lahkus üks kandidaat ise.

Ent paljude kandidaatide otsusekindlust ei kõiguta ka neile esitatud kriminaalsüüdistused ning isegi juba jõustunud süüdimõistvad kohuotsused.

Korruptantidest kandidaadid

Korruptsioonis ja konkurentsikuriteos süüdi mõistetud Narva ärimehe ja linnavolikogu liikme, tsentristist Fjodor Ovsjannikovi, Narva endise abilinnapea Andrei Filippovi ja mitme ärimehe kohtuotsus jõustus möödunud nädalal: riigikohus kaebusi menetlusse ei võtnud ning seega jõustus maikuus langetatud kohtuotsus, mille kohaselt mõisteti nimetatud isikutele erisugused vanglakaristused.

See asjaolu aga ei sega Ovsjannikovi ja Filippovit edasi kandideerimast ning neist võivad isegi linnavolikogu liikmed saada, kui nad piisavalt hääli koguvad.

Narva linnasekretär Ants Liimets selgitas, et valimisseaduse kohaselt ei tohi kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida vanglas karistust kandvad isikud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi aga jääb volikogu liige oma mandaadist ilma, kui talle on mõistetud kriminaalsüüdistus.

"Ovsjannikov peab praegu Narva linnavolikogust lahkuma, kuna tema suhtes langetatud kohtuotsus on jõustunud, kuid kandideerida võib ta sellest hoolimata. Ent kui ta [taas] valitakse, mis siis ikka," näeb Liimets seadustes vastuolu. "Kui seadustes näpuga järge ajada, siis kaotab Ovsjannikov praegu volikogu selles koosseisus oma mandaadi, järgmise koosseisu ajaks aga jääb see kohtuotsus juba minevikku."

Narva endise abilinnapea Andrei Filippoviga on sama lugu, ehkki rahvasaadik ta praegu pole.

"Rahval on valida, kas hääletada nende poolt või mitte," võttis Liimets lühidalt kokku, lisades, et valimiskomisjon tegeleb nende kandidaatidega juba pärast valimisi, kui valijad nende poolt hääletavad.

Fjodor Ovsjannikovilt tema poliitiliste plaanide kohta infot saada esialgu ei õnnestunud. Andrei Filippov aga kinnitas, et jätkab kandideerimist ning kavatseb ka edaspidi oma ausat nime kaitsta. Ta tuletas meelde, et kohtuprotsessi käigus on ta juba õigeks mõistetud.

"Pöördume Euroopa inimõiguste kohtusse, sest õigeks mõistetud inimesed tunnistatakse taas süüdi olevaiks," on Filippov rahulolematu.

Vanad ja uued kohtuotsused

2010. aastal süüdi mõistetud ja vanglakaristuse ära kandnud tsentristist poliitiku ja ettevõtja Aleksandr Moissejevi kohta ütles Ants Liimets, et tolle kriminaalkaristus on juba kustutatud, st temalgi ei takista miski oma poliitilist aktiivsust taastamast. Moissejevit karistati politseinikule altkäemaksu pakkumise eest.

Narva tsentristide nimekirja kuulub ka Narva endine aselinnapea Sofja Homjakova, kellele kohus mõistis 2011. aastal rahatrahvi teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises, mille tagajärjel tema alluv väärteomenetluse käigus protokolli muutis.

Narva linnavolikogu praegust esimeest Aleksandr Jefimovit puudutav kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud, kuna kohtuotsus on edasi kaevatud. Kui see oktoobri keskpaigaks ei jõustu ning Jefimov taas linnavolikogusse valitakse, võib Jefimov hiljem olenevalt kohtuprotsessi tulemusest oma mandaadist ilma jääda. Jefimovit süüdistati 2017. aastal haigushüvitisega seotud kelmuses.

Samuti on kriminaalmenetlustega seotud Narva Keskerakonna nimekirja kuuluvad endine politseiprefekt, praegune ettevõtja Artur Pärnoja ning ühe Narva lasteaia juhataja Tatjana Korelina. Mõlema üle mõistetakse kohut dokumentide võltsimise eest; Pärnoja kohtuasi on juba jõudnud teise astme kohtusse, Korelina üle aga pole kohus veel alanud.

Lahkus nimekirjast ise

Valimisliidust Meie Narva, kuhu kuuluvad Katri Raik ja tema mõttekaaslased, lahkus nimekirjade registreerimise päeval vabatahtlikult Silvi Erro − jurist, kes kriminaalsüüdistuse tõttu 2011. aastal prokuröri kohast ilma jäi. Süüdistuse kohaselt nõudis Erro vahendaja kaudu ühelt kahtlusaluselt pistist selle eest, et ta ei taotleks kahtlustatava vahistamist. Toimunu oli juba kapo kontrolli all ning seetõttu jäi kuritegu katse staadiumi.

2013. aastal mõistis kohus Erro õigeks, sest kohus leidis, et tõendid tema vastu olid ebaseaduslikult kogutud. Õigeksmõistvale kohtuotsusele vaatamata oli tolleks hetkeks juba eksprokuröri karjäär hävitatud: Erro vahistamise ümber tekkinud kära tõttu ei võetud teda 2011. aastal isegi IRLi Sillamäe osakonna juhatusse. Hiljem sai Erro riigilt kohtu kaudu 13 532 eurot hüvitist, ehkki nõudis ligikaudu 258 000 eurot.

Praegu on Silvi Errol Narvas oma õigusfirma. Eile Põhjarannikule antud kommentaaris eitas ta kategooriliselt, nagu oleks tema loobumine kandideerimisest seotud tolle kohtulooga. "Mis see siia puutub?! Kohus on oma seisukoha juba välja öelnud, ja mina olen oma seisukoha juba ammu välja öelnud," sõnas ta pahaselt.

Nimekirjast lahkumist põhjendas Erro ajanappusega.

"Mulle on tulnud teised pakkumised. Minu töö saab olema samuti seotud väljasõitudega, seepärast ma ei saa," ütles ta.