Ohtralt lõhkeainet nõudnud Sillamäe liiklussõlm sai valmis

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe serva on aastaga tekkinud nüüdisaegne kahetasandiline liiklussõlm. Kui varem pidi maanteel Sillamäed läbima maksimaalse kiirusega 50 km/h, siis nüüd on uue sõlme osas lubatud kiirus 70 km/h.
Sillamäe serva on aastaga tekkinud nüüdisaegne kahetasandiline liiklussõlm. Kui varem pidi maanteel Sillamäed läbima maksimaalse kiirusega 50 km/h, siis nüüd on uue sõlme osas lubatud kiirus 70 km/h. Foto: Matti Kämärä

Üle seitsme miljoni euro maksnud ja rohkelt ka lõhkamistöid nõudnud Sillamäe uus kahetasandiline liiklussõlm on valmis. 

Liiklussõlme ehitanud firma  GRK Infra projektijuhi Kaido Ivaski sõnul on tehniline komisjon objekti üle vaadanud ja lähiajal kirjutatakse alla ka vastuvõtu akt.

Ebatavaliselt keerulised olud 

Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk ütles, et tegu on ühe suurema tänavu Eestis valminud tee-ehitusobjektiga ja Ida-Virumaal järgmisi sellega võrreldava mahuga tee-ehitusi plaanitud pole. 85 protsenti ehituseks kulunud seitsmest miljonist eurost tuli Euroopa Liidult.

Kaido Ivaski sõnul olid liiklussõlme ehituse olud küllaltki keerulised. Sõlme Tallinna-poolses osas tuli murda tee paekivisse. Teisel pool oli vanas jõesängis ja orus liivane pinnas.  "Ehituse ajal tuli teha veetõrjet ja rakendada väga palju muid meetmeid, mida tavalisel maanteeobjektil pole vaja kasutada," ütles ta.

Paekivisse teesoone tegemiseks kulus ohtralt lõhkeainet. Lõhkamistöid komplitseeris asjaolu, et vahetus läheduses kulgeb gaasitoru.  "Pidime turvalisuse huvides kasutama väikseid laenguid, mis omakorda võttis tööde tempot maha," ütles Ivask, märkides, et asjaolusid arvestades on sellise objekti valmimine ühe aastaga päris kiire tulemus.

Et tegu on ühe Eesti põhimaanteega, ei tohtinud ehitaja seal tööde ajal liiklust sulgeda kauemaks kui viieks minutiks. "Pidime seetõttu tegema vahel ka väga pikki tööpäevi," sõnas ta.

Sillamäe kõige ohtlikum koht sai likvideeritud

Ivask kiitis Sillamäe linnavalitsust hea koostöö ja operatiivse tegutsemise eest. "Pidevalt tuli lahendada küsimust, kuidas inimesed saaksid ehituse ajal turvaliselt liigelda. Linnavalitsuse  abi tagas, et kõik läks hästi."

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg märkis, et ettevalmistused selle liiklussõlme rajamiseks kestsid viis aastat. "Alguses oli sellele elanike poolt ka üksjagu vastuseisu. Põhilised hirmud olid seotud sellega, kui keeruline on sellises sõlmes liigelda ja kas teekanali rajamine üheksa meetri sügavusele ei too kaasa veetaseme langust lähedal asuvate aiandusühistute kaevudes. Aga seda pole juhtunud," sõnas ta.

Kalbergi sõnul muudab uus liiklussõlm Sillamäel liiklemise tunduvalt ohutumaks, kuna varasemat maatee ja raudtee ristumiskohta pidasid mitmed riskianalüüsid linna kõige ohtlikumaks kohaks. "Enne uue liiklussõlme ehitamist polnud mõeldav ka Sillamäe sadama ja vabatsooni laiendamine. Nüüd on see võimalus olemas," lausus Kalberg, lisades, et Sillamäe linna sissesõit on saanud nüüd tänapäevase ilme.

Eile linnavalitsuse korraldatud tänuüritusel osalenud majandus- ja taristuminister Kadri Simson tõdes, et Tallinna poolt Sillamäele sõites läksid tal silmad korraks suureks: "Kõigepealt selline 21. sajandi tee-ehitusobjekt ja siis tuleb Sillamäe linn," sõnas ta.

Minister ütles, et kuigi Euroopa Liidus ei ole veel paberil sõlmitud kokkulepet, on viimastel nädalatel toimunud kohtumistel saanud selgeks, et Eestil on võimalik saada tee-ehituseks Euroopa Liidult abi ka pärast 2020. aastat, mil lõpeb praegune rahastamisperiood.

Kolmerealisi teelõike tuleb veel oodata

Kaupo Sirk ütles, et maanteeametil on kavas Sillamäe Narva-poolses osas viia kahele tasandile põhimaantee ja kohaliku tee ristmik. "Praegu ootab see planeeringute kehtestamist," sõnas ta.

Kogu Jõhvi ja Narva vahelise maanteelõigu neljarealiseks ehitamiseks on Sirgi sõnul siin liiklust vähe.  Praegu kehtiva kava järgi on kavas aastatel 2023-2024 võtta  Jõhvi ja Narva vahel ette kõige ohtlikumad ja kurvilisemad lõigud ning need kolmerealiseks ehitada.  "Jõhvi ja Narva vaheline maanteelõik on meile oluline. Aga rahalisest võimest lähtudes ei ole meil võimalik kiiremini edasi minna," tõdes ta.

Praegu jätkub  Sillamäel Pavlovi tänavast linna sissesõiduni kogujatee ehitamine, mis peaks valmima aasta lõpus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles