Narva rajab Eesti Vabariigi juubeli puhul uue pargi

Narvas Rakvere tänaval asuv tühermaa omandab järgmisel aastal sootuks uue ilme: sinna rajatakse Eesti 100. aastapäeva auks avalik park. Sellest teavitava infotahvli ees seisev Ljudmila Morina on rahul, sest uue pargi rajamine on linnaaednikule parim töö. Foto: Ilja Smirnov

Eesti Vabariigi juubeliaastal hakatakse Narva spordikeskuse juures asuvale inetule tühermaale rahvaparki kujundama. Pargile loodetakse leida ka tabav nimi, nagu omal ajal oli Narva Oktoobri 50. aastapäeva nimelisel kultuurimajal, mida rahvasuus kutsuti Poltinnikuks ehk Poolikuks.

Viimati rajati Narvas uus park Kreenholmi rajooni Vassili Gerassimovi nimelise kultuurimaja juurde umbes kuuskümmend aastat tagasi.

Mullatööd algavad Rakvere tänaval Narva spordikeskuse juures asuval tühermaal 2018. aastal. Möödunud reedel aga avati seal infotahvel, mis annab teada, et sealse tühermaa asemele rajatakse Eesti Vabariigi juubeli auks avalik park. Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi sõnul tasub see metsik maastik ja soo meelde jätta, sest peagi omandab sealne piirkond sootuks uue ilme.

Raha tuleb pärast valimisi

Narva võimud tegelevad pargi rajamisega koostöös partneritega − mittetulundusühingutega Ida-Virumaa Integratsioonikeskus ja Uus Sild ning riigikantseleiga − Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustusteks valmistumise raames.

Narva linnaaedniku Ljudmila Morina arvates oleks nimi "Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud park" liiga pikk.

"Varem oli Narvas Oktoobri 50. aastapäeva nimeline kultuurimaja, mida kutsuti rahva suus Poltinnikuks ehk Poolikuks. Nii on ka uue pargi jaoks vaja leida ühest-kahest sõnast koosnev nimi," tõi ta ajaloolise paralleeli.

Kõike kavandatut korraga ellu viia ei õnnestu, kuna raha kogus on piiratud, seepärast hakatakse järgmisel aastal ellu viima vaid kahte pargi osa: rajatakse Eestimaa rahvuste salu ja tammesalu. See tähendab, et peale puude istutamise luuakse ka kogu infrastruktuur: teed, valgustus jms. Enne seda aga seisavad ees veel kallid territooriumi tasandamise, drenaaži ehitamise jms tööd.

Ent täie kindlusega sellest esialgu rääkida ei saa, kuna 2018. aasta linnaeelarve vastuvõtmisega tuleb hakata tegelema linnavolikogu uuel koosseisul.

Mitmest osast koosnev park

Ideega rajada Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhuks kultuurilist mitmekesisust sümboliseeriv rahvuspuude salu tuli välja Ida-Virumaa integratsioonikeskus. Idee kohaselt istutatakse Narva linna avalikule haljasalale 37 erisugust rahvuspuud, millest igaüks tähistab üht rahvust.

"Muidugi võtame seejuures arvesse ka seda, kuidas need puud end Narva pinnases tunda võiksid," täpsustas Ljudmila Morina. "Selge on see, et Armeeniat sümboliseeriv aprikoosipuu või Gruusiat sümboliseeriv pähklipuu siin kasvama ei hakka."

Vabaduse ja Puškini tänava ristumiskoha lähedale rajatakse tammesalu − kasvama pannakse sada tamme. See on Narva linna kingitus Eesti Vabariigile 100 aasta juubeli puhuks ning nõnda viib Narva ellu linnakantselei algatuse, mis kuulutati välja juba 2013. aastal.

Vabaduse tänava lähedale tuleb pargi see osa, mille loomise algatas Narva MTÜ Uus Sild. Praegu kannab nende algatus Gloria rahvapargi nime − lähedal asuva iidse kaitsebastioni järgi.

Mitte kaugel asuvale rohtu kasvanud paekaldale on esialgsete plaanide kohaselt kavas rajada amfiteater ürituste läbiviimiseks, ent projekti selle osa tulevik on esialgu ebaselge, kuna selleks puudub nii raha kui ka lähedalasuvate majade elanike nõusolek.

Peale selle luuakse aja jooksul − võimalik, et 2019. aastal − laste mänguväljak, koerte jalutusplats ja grillimisplats.

Park kui ühiskondlik algatus 

MTÜ Uus Sild juht Vladimir Naumov ütles Põhjarannikule, et pargi teemaga tegelema asudes soovisid nad maksimaalselt kaasata inimesi uute linnaruumide loomisesse.

"Meie rahvusparkide projektil oli kolm tähtsat eesmärki: uute linnaruumide loomine ja heakorrastus, töö hoovisiseste ruumidega ning linnavõimude ja -elanike vahelise koostöömehhanismi rajamine. Ning üks olulisemaid saavutusi on see, et park luuakse linnaelanike osalusel."

Naumovi sõnul on paljud narvalased juba töösse kaasatud: just nemad tegelesid pargi planeeringu kavandamise ja arutamisega. Peale selle hakkab park pidevalt arenema ja muutuma ning sellegagi hakkavad tegelema linnaelanikud ise. "Koolilapsed ja täiskasvanud, harrastajatest aednikud, mittetulundusorganisatsioonide esindajad, vabatahtlikud ja paljud teised," loetles Naumov.

"Meilt küsitakse sageli, kuidas me hakkame vandalismiga võitlema. Sellega saab tõhusalt võidelda vaid siis, kui inimesed kas ise midagi teevad või teevad seda nende naabrid ja tuttavad. Koolilaste ja noortega töötame me samal põhimõttel: kui nad on ise siin käinud ja midagi teinud, puid istutanud, siis on ka nende suhtumine sootuks teistsugune. Muidugi ei taga see kaitset mingite halbade asjade eest, kuid sellest hoolimata on meie ülesanne muuta suhtumist avalikku ruumi."

Samuti peab Naumov oluliseks välja töötada universaalne algoritm, mida järgides saaks iga kodanikualgatuse maksimaalselt efektiivselt linnaga kooskõlastatud ja ellu viidud.

"See park on reaalne näide selle kohta, et kõik on võimalik," lisas ta.