Kas sotsiaalabi on (turva)võrk või hüppelaud?

Ida-Viru, Valga ja Lääne maakonnas sõltub üle kolmandiku toimetulekutoetuse saajatest sellest igal kuul. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sotsiaalabist on harjutud rääkima kui turvavõrgust. Aga kui mõtleme sõnale "võrk", siis on see midagi, mis püüab su kinni ega lase enam väga kergelt välja. Pigem võiks majanduslikku toimetulekut silmas pidades rääkida hüppelauast: see põrgatab su taas üles. Eesmärk ei ole hoida kedagi igavesti sotsiaalabi saajana, vaid aidata püsivalt toimetulekut parandada.

Andmetele tuginev otsustamine võimaldab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse piirkondlikke erisusi ja pakkuda elanikele majandusraskuste korral asjakohast tuge. Toimetulekutoetus, võlanõustamine ja teised abimeetmed peavad moodustama tervikliku süsteemi, mis aitab toimetulekut parandada püsivalt.

Sotsiaaltööd on sageli võrreldud rätsepaülikonna õmblemisega: abi peab olema kohandatud inimese vajaduste ja võimalustega. Sotsiaalhoolekande seaduses on kokku lepitud, et kohalike omavalitsuste ülesanne on teha kindlaks abivajajate olukord ja pakkuda lahendusi, mis aitavad neil taas iseseisvalt toime tulla.