:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/09/01/15563445t1h66db.jpg)
Kui nii mõneski valdkonnas võiks öelda, et valitsuse väited Ida-Virumaa tugevamaks sidumiseks ülejäänud Eestiga ning maakonnale eritähelepanu pööramiseks on jäänudki sõnadeks, siis haridusvaldkonna kohta seda küll öelda ei saa.
Kui nii mõneski valdkonnas võiks öelda, et valitsuse väited Ida-Virumaa tugevamaks sidumiseks ülejäänud Eestiga ning maakonnale eritähelepanu pööramiseks on jäänudki sõnadeks, siis haridusvaldkonna kohta seda küll öelda ei saa.
Jah, muidugi, üleminek eestikeelsele õppele tuli väga resoluutse otsusena ning kõik katsed seda reformi järjekordselt kuidagi pehmendada või viia see eestikeelse õppe imiteerimise teele, tundub, sel korral läbi ei lähe. Ent valitsus on aru saanud, et kui tahetakse Ida-Virumaal haridus kvaliteetseks korrastada, ei piisa, kui hakata seda tegema vähehaaval ja jupikaupa. Sest ka praegused noored vajavad kvaliteetset haridust kvaliteetses õpikeskkonnas.
Jah, mõned muutused on olnud valusad, kui rääkida näiteks gümnaasiumireformist, mis nii mõnelgi pool proteste sünnitas. Ja ega see õppekeelereformgi paljudele peredele ja koolidele lihtne ole. Et lisada argumente õpetajate hõlpsamaks leidmiseks maakonda, on Ida-Viru õpetajatele ette nähtud väga korralik palgalisa ning uus koalitsioon tahab seda veelgi kergitada.
Sel nädalal kirjutame sellest, kuidas lõppes arhitektuurikonkurss Toilasse moodsa koolihoone rajamiseks. Ägeda koolihoone eest nõudis riik vastu gümnaasiumiosa kaotamist, mis tekitas kogukonnas vastuseisu ning lastevanemad ja vald klaarivad küsimust ikka veel kohtus. Kuid missugune oleks Toila kooli tulevik siis, kui gümnaasium säilinuks koos vana, nõukaaegse koolikeskkonnaga, mille uuendamiseks polnuks vallal jõudu? Samal ajal, kui ümberringi kerkivad tänapäevased, moodsate lahendustega õppehooned?
Just nüüdisaja kaunid ja funktsionaalsed õppehooned on lisaks kõigele muule suur panus riigi poolt, kes on prioriteediks võtnud korrastada eelkõige Ida-Virumaa haridussüsteem, panustades koolimajadesse 50 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
Just see, et riik on võtnud meie maakonna haridussüsteemi reformimise ette kompleksselt, on eeldus, et selle positiivseid vilju näeme juba pigem lähemas kui kaugemas tulevikus.