Narva-2 piiripunkt taasavati jalakäijatele

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Andres Anvelt rõhutas eile, et Narva-2 piiriületuspunkt on mõeldud eelkõige kohalikele, tööl või üksteisel külas käivatele piiriregiooni elanikele. Kaugematele reisijatele on mõeldud Narva-1 maanteepiiripunkt.
Siseminister Andres Anvelt rõhutas eile, et Narva-2 piiriületuspunkt on mõeldud eelkõige kohalikele, tööl või üksteisel külas käivatele piiriregiooni elanikele. Kaugematele reisijatele on mõeldud Narva-1 maanteepiiripunkt. Foto: Ilja Smirnov

Ühena esimestest ületas eile piirivalvurite saatel Narva-2 piiripunkti siseminister Andres Anvelt. Narva elanikud on piiripunkti taasavamise üle väga rõõmsad: sealtkaudu saab tunduvalt kiiremini Ivangorodis paki suitsu või pudeli alkoholi järel ära käia.

Enne renoveeritud piiripunkti kaudu Ivangorodi ekskursioonile suundumist kinkis Andres Anvelt pärast Narva-2 piiripunkti remonti esimesena kontrolli läbinud inimesele oma raamatu. "Teerajajaks" osutus 78aastane Narva elanik Anatoli.

Veidi hiljem rääkis Anatoli Põhjaranniku korrespondendile, et käib Narvast Ivangorodis keskmiselt paar korda kuus. "Ma ise ei suitseta, mu naine aga küll," selgitas Anatoli.

"Ja siitkaudu on muidugi ligem," lisas ta.

Samuti piirilinnas elav Eduard mäletab hästi, et enne Narva-2 piiripunkti sulgemist 2015. aastal olid siin lühemad järjekorrad ning vahemaa teisele poole piiri samuti tunduvalt lühem. Eduardi sõnul pääseb siit kiiresti Ivangorodi, saab seal oma asjad poes, pangaautomaadis või postkontoris ära aetud ning jõuab juba 15 minuti möödudes tagasi Narva. "Suure silla kaudu seal ära käimiseks aga kulub 40 minutit kuni tund," märkis ta.

Tasub märkida, et ka venemaalased on huvitatud Eestis ostlemas käimisest ning seega kiirest piiriületusest.

Ida tollipunkti juhataja Voldemar Linno tuletas meelde, et Narva-2 piiriületuspunkti kaudu ei tohi toimetada deklareerimisele kuuluvat kaupa. Kui sellist kaupa kontrolli käigus avastatakse, siis ei saadeta inimest piiripunktist lihtsalt tagasi. "Vormistatakse rikkumine, tehakse trahvi ning vajaduse korral kaup konfiskeeritakse." Tavaliselt on sel puhul tegemist tubaka- ja alkoholitoodete ning muude kaupadega, mis ületavad isiklikuks tarbimiseks lubatud piirnormi.

Ka piirivalvurid on rahul

Narva-2 piiripunkti läbis enne selle sulgemist 2015. aastal iga päev üle 800 inimese. Vahepealsel ajal on nad pidanud üle kahe aasta piiriületuseks kasutama oluliselt pikemat teekonda üle Sõpruse silla.

"Varasemate aastate kogemusest võib öelda, et Narva-2 piiripunkt on kohalike inimeste seas populaarne. 2012. aastal ületati Narva-2 kaudu piiri ligi 500 000 korda, 2013. aastal üle 800 000 korra," teatas Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi.

Tema hinnangul on uuenenud Narva-2 piiripunkt Euroopa Liitu saabujatele väärikas värav ning selle avamine on oluline nii piiriületajatele kui ka piirivalvuritele.

"Nüüdisaegne töökeskkond, videovalvesüsteemid ja targad lahendused aitavad piirivalvuritel teha oma tööd hea emotsiooniga, takistada riigi julgeolekut ohustavate inimeste jõudmist Eestisse ning seeläbi tõsta piiriturvalisust," sõnas Püvi.

Kallid piiripunktid

Siseministeeriumi teatel vajasid nüüdisajastamist nii Parussinka jalakäijate sild kui ka jalakäijate piiriületuspunkt. Piiripunktide vahel olev 1980. aastal ehitatud 185 meetri pikkune Parussinka jalakäijate sild oli ohtlikult amortiseerunud.

Renoveerimise käigus paigaldati Narva-2 piiripunkti videovalvesüsteem, uuendati terminal ning loodi tingimused puuetega inimestele piiriületuseks. Põhjalikult renoveeriti jalakäijate sild, ehitati sillale galerii ja paigaldati piiripunktiesisele väljakule uus teekate.

Venemaa Föderatsiooni poolel asuv Ivangorodi jalakäijate piiripunkt lammutati ja asemele ehitati täiesti uus piirikontrolli terminal. Samuti loodi piiripunkti kompleksne turvasüsteem, ehitati välja välised insenerivõrgud ning kindlustati kaldapealne.

Narva-1 ja Narva-2 piiripunkti rekonstrueerimist aastatel 2015-2016 rahastati Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist ning riigieelarvest. Mõlema piiripunkti rekonstrueerimisse investeeriti üle 10 miljoni euro, 40 protsenti sellest tuli Euroopa Liidust. Konkreetselt Narva-2 piiripunkti ja Parussinka jalakäijate silla rekonstrueerimine läks maksma 957 000 eurot.

Siseministeeriumist tuletati meelde, et Narva-2 piiripunkti ja jalakäijate silla renoveerimistööd said valmis juba 2015. aasta detsembris, kuid Venemaa Föderatsiooni poolel asuvas piiripunktis aset leidnud suuremahuliste ehitustööde tõttu ei saanud piiriületust siis veel avada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles