Kohtla-Järve juhtide palk võib tõusta kolmandiku võrra

FOTO: Põhjarannik

Nii Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kui ka volikogu esimehe Riina Ivanova töötasu kerkib uuest aastast kolmandiku võrra ja ulatub 4000 euroni, kui volikogu 20. detsembril toimuval istungil oma nõusoleku annab. 

Volikogu liikmetele edastatud eelnõu kohaselt hakkaks volikogu esimehe ja linnapea tasu uuest aastast võrduma kaheksa alampalgaga. Nelja abilinnapea töötasu suuruseks oleks seitse alampalka. Et tööandjad ja ametiühing on kokku leppinud, et järgmisel aastal on Eestis alampalk 500 eurot, siis kujuneks praeguse volikogu esimehe Riina Ivanova ja linnapea Ljudmila Jantšenko ametipalgaks 4000 eurot. Praegu teenivad nad mõlemad 3000 eurot. Abilinnapeade Niina Aleksejeva, Viive Keskküla, Vitali Borodini ja Deniss Veršinini töötasu kerkiks 3500 euroni.

Lisaks näeb eelnõu nii linnapeale kui ka volikogu esimehele ette isikliku sõiduauto kasutamisega seotud hüvitist kuni 335 eurot kuus, samuti on neil mobiiltelefoni kasutamine limiidivaba.

Segane lugu eelnõu algatajatega

Määruse eelnõu seletuskirja on koostanud linnavolikogu vanemjurist Maria Timofejeva. Ta toob selles esile, et Kohtla-Järve linnajuhtide töötasud on varemgi olnud seotud riigis kehtiva alampalgaga. Näiteks 2005. aastal kehtestati linnapea ja volikogu esimehe ametipalgaks kümme ja 2010. aastal üheksa parajasti kehtivat alampalka.

2010. aasta kevadel loobus Kohtla-Järve volikogu palgalisest esimehe ametikohast. Selles ametis tollal olnud Arne Berendseni põhitööks sai linna sotsiaalhoolekandekeskuse juhtimine ning selle kõrvalt volikogu juhtimise eest määrati talle ligemale tuhande euro suurune hüvitis.

Pärast 2013. aasta kohalikke valimisi pidas linnas võimul olev Keskerakond vajalikuks taastada palgalise volikogu esimehe koha ja määras linnapeaga võrdse palga − 3000 eurot.

Timofejeva sõnul ei tulnud nüüdne linnajuhtide palkade tõstmise algatus temalt, tema roll oli vaid vormistada seletuskiri. Timofejeva sõnul sai ta selleks korralduse praeguselt volikogu aseesimehelt Arne Berendsenilt. Samuti soovitas ta küsida sel teemal volikogu esimehelt Riina Ivanovalt.

Berendsen sõnas, et ta toetab küll sellist palkade tõusu, ent algatus ei pärine temalt. Temagi ei osanud öelda, kelle algatus see oli. "Keskfraktsiooni liikmetega oleme seda eelnõu arutanud ja enamik on seda toetanud," märkis ta, lisades, et ta isiklikult peab linnapea ja volikogu esimehe palga tõstmist 4000 euroni kuus vajalikuks, kuna tööd ja vastutust on tulnud juurde ning elukallidus on samuti vahepealsete aastatega tõusnud.

Kohtla-Järve linnavolikogu keskfraktsiooni aseesimehe ja revisjonikomisjoni esimehe Svetlana Vladimirova sõnul nägi tema alles eile esimest korda seda eelnõu ega ole jõudnud sellesse veel süüvida. "Kolmapäeval on eestseisus. Seal arutame," ütles ta.

Riina Ivanova jäi eile telefoni teel tabamatuks.

Odinets: põhjendamatult suur palgatõus

Opositsiooni liidri Eduard Odinetsi meelest tuleb linnavalitsuse liikmete palkasid mitme aasta järel kahtlemata tõsta, kuid kindlasti mitte 33 protsendi võrra. "See on põhjendamatult suur palgatõus, eriti arvestades, kuivõrd keerulises rahalises seisus Kohtla-Järve on," sõnas ta.

Kategooriliselt on Odinets aga vastu volikogu esimehele 4000 euro suuruse palga määramisele. "Selles ametis ei ole reaalselt linnale kasulikku tööd viis päeva nädalas kaheksa tundi. Volikogu esimehe amet ei peaks üldse palgaline olema," sõnas ta. Kandideerides edutult volikogu esimeheks, oli Odinets ise nõus volikogu juhtima tasuta põhitöö kõrvalt.

Keskerakonna nimekirjast Kohtla-Järve volikogusse valitute seast taunis mõned aastad tagasi volikogu esimehele suure palga maksmist praegu prügiveofirma Ekovir tegevjuhina töötav Viktoria Tsventarnaja.

Ta saatis  2015. aasta juunis volikogu liikmetele kirja, milles küsis, kas eelarve kokkuhoiu vajadusest lähtudes ei oleks mõistlik loobuda põhikohaga volikogu esimehest ja taastada olukord, kus volikogu esimehe kohustusi täidetakse lisakohustusena põhitöö kõrvalt. Tema ettepanek ei leidnud aga toetust.

Praegu puhkusel viibiv Tsventarnaja ei öelnud eile oma suhtumist kavandatavasse linnajuhtide palgatõusu, sõnades, et kujundab seisukoha vahetult enne 20. detsembril toimuvat istungit.

Kui enamik volikogu liikmeid hääletab eelnõu poolt, saavad Jantšenkost ja Ivanovast Ida-Virumaal kõige paremini tasustatud omavalitsusjuhid, kelle palk on peaaegu samal tasemel Tartu linna juhtidega. Ida-Virumaal on praegu kõige suurem palk − 3600 eurot − määratud Alutaguse vallavanemale Tauno Võhmarile, kes seadis volikogu tõsiasja ette, et selline on tema hind, kui teda tahetakse selles ametis näha.

Ida-Viru suurima linna Narva juhid teenivad praegu 3000 eurot. Narva linnavolikogu kantselei juhi Igor Širai sõnul ei ole siiani linnajuhtide palgatõus päevakorrale tõusnud ja sellekohast eelnõu pole. Ta lisas, et üldine hea tava näeb ette, et linnajuhtide palgad peaks määrama volikogu eelmine koosseis, kes aga ei pidanud vajalikuks seda teha.

Tagasi üles