Kaevandaja kavandab Tammiku aherainemägede korrastamist

Kümme aastat tagasi oli Rein Luuse Tammiku aherainemägede tulevikust rääkides lootusrikas, nüüd on selge, et raha toonaste plaanide elluviimiseks ei ole ega tule. Matti Kämärä/Põhjarannik Foto: Põhjarannik

Ettevõte Enefit Kaevandused taotleb Tammiku kaevanduse kaevandamisloa pikendamist, et kaevandatud ala lähiaastatel korrastada; kavandatavad tööd puudutavad peamiselt Tammiku aherainemägesid. 

Tammiku kaevandus peatati aastal 1999, pärast seda pole seal kaevandatud. Peatamistööd kestsid aastani 2004, sealtmaalt pole kaevandamisalal mingit tegevust toimunud.

Peatamine valiti sulgemise asemel seepärast, et mäeeraldise kirdeservas lasuvat 4,9 miljonit tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru polnud võimalik maa-aluse kaevandamisega kätte saada, kehtiv kaevandamisluba aga muud võimalust ei andnud.

Kaevandamisloa pikendamist taotles kaevandusfirma juba 2015. aastal; küsitud kümne lisa-aastaga − ja võimalusega põlevkivi pealmaameetodil kaevandades kätte saada − oleks jõutud nii kaevandada kui korrastada.

Plaanitud Kose-Tammiku karjäärist asja ei saanud: maaomanike (konkreetselt kaitseministeeriumi) seatud tingimused ei sobinud, kohalik omavalitsus ja kohalik kogukond olid selgelt vastu. Kaevandaja võttis loa pikendamise taotluse tagasi.

Nüüd taotletakse tuleva aasta augustis lõppeva loa pikendamist uuesti, sedakorda üksnes ala korrastamiseks.

Pikendamise vajadust põhjendati asjaoluga, et Tammiku kaevanduse väljamata varude ammendamine avakaevandamisega ei ole otstarbekas, kuid ei saa välistada, et turusituatsiooni paranedes ning kohaliku omavalitsuse ja kogukonna hoiakute muutumise puhul võib see muutuda uuesti asjakohaseks. Tekkinud situatsioonis on kõige otstarbekam praegu avakaevandamist mitte planeerida ning koostada peatatud Tammiku kaevandusele kaevandatud ala hõlmav asjakohane korrastamise projekt ning lõpetada allmaakaevandamise peatamise käigus alustatud korrastamistööd.

Kümne aasta tagune unistus

Üksteist aastat tagasi oli Jõhvi vallavalitsusel vinge koostööprojekt Eesti maaülikooliga, teemaks Kirde-Eesti kaevanduspärandi kasutusvõimalused, partneriks tollane AS Eesti Põlevkivi. Käidi Põhja-Prantsusmaal vanas söekaevanduspiirkonnas snitti võtmas, kuidas kaevandusmaastikku korrastada annaks, tehti suurejoonelisi plaane. Kohtumiste-reiside-konverentside lõpptulemusena pidi valmima Tammiku aherainepuistanguid ja nende ümbrust hõlmav maastikukujunduskava.

"Tudengid nägid seal puhkemaastikku: et materjali ümber paigutades võiks huvitavama reljeefi saada, et vanadesse settebasseinidesse võiks veesilmad tekitada. Mäel nähti eri liikumisradasid, lisaks trossi otsas laskumist ning ühel tiigil ja trossi otsas veesuusatamist," meenutas Jõhvi vallavalitsuse arendusnõunik Rein Luuse kaks aastat tagasi.

Suurte plaanide tegemise aegu oli lootus, et kusagilt tuleb toeks suur ports euroraha. Rahalaev jäi tulemata, plaanid pelgalt plaanideks.

"Tudengite tollased konkursitööd on meil vallavalitsuses jätkuvalt alles," ütles Luuse eile. "Selge, et nii grandioosselt neil mägedel midagi teha ei saa, aga üks roheline rekreatsiooniala peab seal olema küll, see on meil ka valla üldplaneeringus sees. Kui kaevandaja seal tegutsema hakkab, siis tahame kindlasti koostööd teha."

Täpsed tegevused veel teadmata

Eesti Energia maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman ütles, et kõigepealt tuleb ära oodata keskkonnaameti antavad korrastamistingimused, enne seda midagi täpsemalt rääkida ei saa.

Sokman rõhutas, et kaevanduse peatamisel tehtud töödel järgiti neid nõudmisi, mis on seotud kaevanduse lõpetamisega. Nüüd tahetakse kaevandatud alal korrastamistööd korrektselt lõpetada.

Loa pikendamise taotluse seletuskirjas on peamise tegevusena nimetatud pinnase ja ladestatud aheraine planeerimine. Korrastamise käigus vaadatakse üle ka Tammiku kaevanduse peatamisel tehtud tööd ning vajaduse korral tehakse lisategevusi, näiteks šurfide ja puuraukude sulgemise järelkontroll ja järeltäitmine.

"Me oleme kohustatud tegema need tööd, mida korrastamistingimused ette näevad, rohkemaks ei ole meil ka võimalusi − need tööd on kallid," ütles Sokman.

Keskkonnaamet kaevandamisloa andjana küsib kindlasti ka kohaliku omavalitsuse seisukohta. Jõhvi vallavalitsuse ja Enefit Kaevanduste võimalikust koostööst korrastamise kavandamisel on praegu veel vara rääkida.