Enamiku Narva koolijuhtidest võiks päevapealt ametist maha võtta
11. veebruar 2018, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas tõstatati poliitilise alatooniga küsimus, saamaks teada, miks ei korralda linnavalitsus konkursse kõikidele munitsipaalkoolidele ja -lasteaedadele direktorite leidmiseks ning piirdub ajutiste kohusetäitjate määramisega.
Opositsioonilise fraktsiooni Meie Narva nimel saatis möödunud neljapäeval Narva linnapeale päringu Narva linnavolikogu liige Katri Raik, kes on piirilinna haridussüsteemiga juba ammu tuttav.
Raigi sõnul on üheksast Narva linna koolist ja gümnaasiumist (jutt on eranditult munitsipaalkoolidest) vaid neljas ametis alalised juhid, kes on direktoriametisse kinnitatud. Ülejäänud viies on juhikohuseid ajutiselt täitvad inimesed, vaatamata sellele, et see "ajutiselt" kestab juba aastaid.
Analoogne olukord valitseb ka Narva lasteaedades: 18 asutuse peale on kaheksa direktorit ja kümme kohusetäitjat.
Poliitiline kontroll juhtide üle
Raik palus Narva linnapeal volikogule selgitada, miks ei korraldata ametikonkursse, leidmaks direktoreid kõikidele munitsipaalkoolidele ja -lasteaedadele. "On ju ootuspärane, et uus kooliaasta algab ametikohale valitud direktorite juhtimisel," märkis ta.
Eile ütles Raik Põhjarannikule, et ootab neid selgitusi linnavalitsuselt väga.
"Olen sunnitud siinkohal meenutama, et enne valimisi oli Narva tsentristide nimekirjas sada nime, neist 60 munitsipaalstruktuurides töötavad inimesed, sh 30 linna koolide ja lasteaedade juhti. Ma kahtlustan, et sellel on poliitiline tagapõhi: neid, kes ajutiselt oma kohuseid täidavad, on lihtsam kontrolli all hoida, sest igaüks ju tahab stabiilset tööd omada, kohusetäitja võib aga kas või päevapealt ametist maha võtta," arutles Raik.
Narva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutus teatas eile Põhjarannikule, et vastust Katri Raigi järelepärimisele juba koostatakse ning enne järgmist nädalat kommentaare selle teema kohta ei anta.
Kohusetäitjatest saavad tsentristidest saadikud
Narva linnavalitsuses lõppes möödunud aasta jaanuaris konkurss, millega otsiti uut direktorit Pähklimäe gümnaasiumile. Katri Raik märkis, et konkursist võttis osa vaid üks kandidaat − endine abilinnapea kultuuri, spordi ja hariduse küsimustes Vjatšeslav Konovalov, kellest lõpptulemusel saigi kooli direktor (kohusetäitja ta varem polnud).
Linnavalitsus kinnitas Konovalovi ametisse tõenäoliselt teenete järgi, sest poliitilises mõttes võib teda pidada üsna sõltumatuks inimeseks − ta ei ole Keskerakonna liige nagu mitmed teised Narva munitsipaalasutuste juhid ega kuulu ka Narva linnavolikogusse, ehkki veel abilinnapeana kandideeris küll.
Peaaegu sama vähe nagu Konovalov või veel vähemgi on Narva poliitilisse ellu kaasatud ülejäänud kolm Narva koolide ja gümnaasiumide direktorit. Mida aga ei saa öelda nende kohusetäitjatest kolleegide kohta: viiest "ajutisest" neli kandideeris Keskerakonna nimekirjas, kolmest sai lõpptulemusena Narva linnavolikogu keskfraktsiooni liige.
Narva lasteaedade töökollektiivid on traditsiooniliselt vähem politiseeritud − kõikidest nende juhtidest sai Narva linnavolikogu liige vaid lasteaia Põngerjas direktori kohusetäitjast, Keskerakonda kuuluvast Jekaterina Golubtsovast.
Ent koolidirektori staatus iseenesest ei pruugi vallandamisest päästa. Nõnda lasid Narva võimud 2011. aastal allumatuse tõttu lahti Narva Kesklinna gümnaasiumi toonase direktori Arno Timoškini ning linnal tuli pärast talle üle 12 000 euro hüvitist maksta. 2013. aasta sügisel aga vallandati suure skandaali saatel usalduse kaotamise tõttu Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktor Gennadi Bõkov, kes täitis selles gümnaasiumis aastatel 2005-2009 direktori kohuseid, hiljem aga jõudis veel neli aastat direktorina töötada.