Kaevandusmuuseum on kimpus uue juhi leidmisega

Kaevandusmuuseum on Ida-Viru olulisemaid turismiobjekte, mida külastavad aastas kümned tuhanded huvilised. MARTIN PEETSALU Foto: MARTIN PEETSALU

Kohtla-Nõmmel asuva ja majandusraskustes sipleva Eesti kaevandusmuuseumi uue juhi konkurss osutub suure tõenäosusega nurjunuks, sest sobivad kandidaadid jätsid oma avaldused esitamata.

Valdade ühinemise järel muuseumi haldava sihtasutuse asutaja rolli üle võtnud Toila vallavalitsus määras tänavu aasta alguses ametisse uue viieliikmelise nõukogu, kes lootis lähikuude jooksul leida ametisse uue võimeka muuseumijuhi, kes suudaks eelmise aasta kevadest juhtimiskriisis olnud ja sisetülidest puretud muuseumi taas ree peale vedada.

Palka sai maksta tänu valla toetusele

Nõukogu esimehe Andra Pärnamäe sõnul see lootus esialgu ei täitunud. Konkursile laekuks neli avaldust inimestelt, kes olid raudteealase, kommunaalettevõtte, kohaliku omavalitsuse ja kultuuritöö ning muuseumi taustaga. "Nad kõik on omamoodi huvitava maailmavaatega kandidaadid, aga praegusel hetkel vajame eelkõige majandusinimest, kes muuseumi konkreetse tegutsemisega keerulisest majanduslikust seisust kiiresti välja veaks," sõnas ta.

Pärnamäe tunnistas, et muuseumi pangaarve on sisuliselt tühi ning töötajatele oli võimalik viimase kuu palgad ära maksta vaid tänu sellele, et Toila vallavalitsus eraldas muuseumile erandkorras ühekordset toetust 10 000 eurot. Samas on kogunenud maksmata arveid ning iga päev tuleb tegelda ka mitmete varasemate aegade vaidlustega, mis nõuavad samuti raha.

Üks võtmeküsimus on, kuidas peab muuseum vastu kevadsuveni, mil algab aktiivsem külastusperiood ja muuseumi teenitavad tulud peaksid hakkama taas kasvama. "Iseenesest on kaevandusmuuseumi külastatavus küllaltki hea, kuid see on hooajaline. Juhiks ongi seetõttu vaja tugevat majandusinimest, kes suudaks ka kulutusi vastavalt sellele planeerida," sõnas ta.

Praegune nõukogu määras jaanuaris muuseumi ajutiseks juhatuse esimeheks õigusbüroo Jewelex vandeadvokaadi abi Margus Kiire. "Ta on jõudnud lühikese ajaga üsna palju muuseumi majanduspoole korrastamisega ära teha, kuid suur töö on veel ees. Samas tahaks temagi kiiremini oma põhitööle naasta," rääkis Pärnamäe.

Ta kavatseb lähiajal kokku kutsuda nõukogu, et arutada, mida edasi teha. Kas riskida ja määrata ametisse neljast kandidaadist see, kes võiks kõige paremini sobida? Kaalumisel on ka konkursi pikendamine, kuid sedagi on keeruline teha, sest raha pole isegi kuulutuste avaldamiseks suuremates portaalides ja väljaannetes. Pärnamäe sõnul on võimalik juhti otsida ka sihtotsinguga ja püüda veenda ametisse tulema sobivaid inimesi. "Nõukogu liikmed rääkisid mitmete võimalike sobivate inimestega ja lootsid, et nad osalevad konkursil, kuid nad ei teinud seda," sõnas ta.

Olukord ei ole lootusetu

Toila vallavanema Eve Easti sõnul on olukord muuseumis keeruline, kuid mitte lootusetu. "On selge, et vald ei hakka iga kuu muuseumile 10 000 eurot peale maksma, sest meie eelarve ei võimalda seda. Kuid lühikese ajaga tehtud muudatused näitavad, et muuseumi saab ka paremini majandada, ning ma arvan, et mõnele majandusinimesele võiks sellise kaevandusmuuseumi juhtimine ja selle keerulisest seisust välja toomine olla huvitav väljakutse," rääkis ta.

Kaevandusmuuseumi juhtimiskriis sai alguse mullu kevadel, kui tekkis konflikt tollase tegevjuhi Andres Kraasi ja tollal muuseumi hallanud Kohtla-Nõmme vallavõimude vahel. Järk-järgult pöörasemaks läinud vastasseisus tekkis mitmel korral muuseumi juhtimises nii tegevjuhi kui ka nõukogu tasandil kaksikvõim, mida klaariti kohtutes, millega kaasnesid ka vastastikused etteheited kahju tekitamises. Toila vallavalitsus pidas kodurahu taastamise huvides paremaks jätta muuseumi juhtimisest kõrvale endise konflikti vahetud osapooled ja on püüdnud alustada puhtalt lehelt.