Narva riigigümnaasiumi loomise leping jõuab peagi allkirjastamisele

Ühiste kavatsuste kokkuleppe Narva riigigümnaasiumi asutamiseks allkirjastasid Narva linnapea Tarmo Tammiste ning toonane haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi juba 2016. aasta 24. mail. Sellest ajast peale on vahetunud nii ministrid kui ka koalitsioonid, ent alles nüüd sai valmis lepingu lõpp-projekt. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Narva riigigümnaasiumi loomise leping on kavas allkirjastada aprillis. Sellest on räägitud juba alates möödunud aastast, 2016. aasta mais sõlmiti ühiste kavatsuste kokkulepe, sellest ajast peale on vahetunud koalitsioonid ja ministrid, dokumendi lõpp-projekt sai aga valmis alles nüüd.

Narva ning haridus- ja teadusministeeriumi vahelise lepingu projekti kohaselt avatakse Narva riigigümnaasium 2022. aasta 1. septembriks.

Haridus- ja teadusministeeriumist kinnitati eile Põhjarannikule, et Narvaga sõlmitava lepingu projekt on valmis. Nüüd ootab ministeerium ettepanekuid allkirjastamise kuupäeva kohta, et kooskõlastada see ministri töögraafikuga.

Narva linnavalitsuselt on lepingu projekt samuti juba heakskiidu saanud. Kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutus ütles Põhjarannikule, et volikogu arutab seda küsimust tõenäoliselt märtsis toimuval istungil. "Aprilli esimeses pooles on kavas lepingu allkirjastamine," sõnas Lutus.

Keeruline leping

Lepingu projekti kohaselt asutab haridus- ja teadusministeerium Narvas kuni 900 õppekohaga gümnaasiumi. Gümnaasiumi nime kohustub ministeerium kooskõlastama linnaga.

Linn annab ministeeriumile gümnaasiumi vajadusteks praegu tegutsevate gümnaasiumide vara − eelkõige õpikud ja õppematerjalid −, mida linna põhikoolidel tarvis ei ole.

Samuti annab linn ministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi omandusse kolm üksteisega külgnevat Puškini tänaval asuvat krunti, kuhu hakataksegi riigigümnaasiumi ehitama. Jutt on praeguse Kesklinna gümnaasiumi taha jäävatest kruntidest, kus praegu asuvad vanad, inetud ja osaliselt tühjad munitsipaalhooned.

Eraldi on projektis välja toodud punkt, et "pooled peavad läbirääkimisi Narva Kesklinna gümnaasiumiga ühise spordihoone ehitamiseks, mida saavad kasutada ka Narva eesti gümnaasium ja teised piirkonna koolid. Ühise spordihoone ehitamise ja rahastamise kokkulepe sõlmitakse hiljemalt arhitektuurivõistluse väljakuulutamise hetkeks".

Vene-eesti aspekt

Lepingu projekti järgi hakkavad riigigümnaasiumis õppima nii eesti kui ka vene emakeelega õpilased; viimaseid on Narvas muidugi mitu korda rohkem.

Narva linnavolikogu liige Katri Raik ütles lepingu projekti kommenteerides, et hindab positiivselt eelkõige seda, et Narva tuleb üks suur gümnaasium, mitte eraldi kaks gümnaasiumi vene ja eesti lastele. Ta möönis, et kohalikule eesti kogukonnale see tõenäoliselt ei meeldi.

"See on tõepoolest võtmeküsimus," sõnas Raik. "Seda teemat tuleb Narva eesti kogukonna, eesti gümnaasiumi ja Narva Vanalinna riigikooliga arutada, et töötada riigigümnaasiumi jaoks välja selline mudel, mille kohaselt ühed õpiksid seal emakeelena vene keelt ja teised eesti keelt. Ning tuleb lisada ka kolmas keel − inglise keel. Selles arutelus peavad osalema nii riik kui ka linn. Suure riigigümnaasiumi mõte ongi ju võimalus avada erisugused õppesuunad, et gümnasistidel oleks oma tulevikuplaanidest lähtuvalt võimalikult suur valik. Väikeses gümnaasiumis seda teha ei saa."

Lepingu projekti kohaselt peaks Narva tulevases riigigümnaasiumis hakkama õppima vähemalt 80 protsenti kõikidest Narva gümnasistidest. See võib tähendada, et ülejäänud 20 protsendi tarvis võidakse säilitada mõni linna praegustest gümnaasiumidest. Juba aastaid on Narvas arutletud selle üle, kas jätta Narva keeltelütseumis gümnaasiumiosa alles, nagu seda soovib kooli administratsioon.

Katri Raigi meelest muudaks gümnaasiumiosa säilitamine keeltelütseumis kogu süsteemi senisest paindlikumaks ning lisaks gümnasistidele valikuvõimalusi.

Ta on veendunud, et tähtsad pole mitte riigigümnaasiumi vorm ja hoone, vaid kontseptsioon ja õppekava.

"Kui mina selle direktor oleksin, siis teeksin ma sellest Eesti esimese vene keele süvaõppega gümnaasiumi," arutles ta poolnaljatamisi. "Ma usun selle võimalikkusesse ja vajadusse. Miks me seda kardame? Vene keel ei ole nõukogude keel. Meil Narvas tuleb oma eripära näidata, eriti kui me Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerime," sõnas Raik.