Kersti Kaljulaid suhtles Narvas Raekoja platsil rahvaga
22. veebruar 2018, 19:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kogunes Narva Raekoja platsile rohkelt inimesi, põhiliselt lapsi, kooliõpilasi ja pensionäre − teised olid suuremas osas tööl −, kes soovisid näha ja kuulata president Kersti Kaljulaidi, pärast seda kui too on riiklikud teenetemärgid Narva kolledžis kätte jaganud ja rahva sekka tuleb.
Vello Jaansoo oli spetsiaalselt Soldinast kohale tulnud, et presidenti vaadata ja kuulata.
"Ka teised juhid võinuks siia kohale tulla − nii ametnikud kui ka peaminister. Kuid ma arvan, et see on hea algus," jäi ta nähtu ja kuulduga rahule.
Narvalane Kalju Müür on tuntud filatelist, minevikus kohalik ametnik, praegu pensionär. Ka tema märkis vestluses Põhjaranniku ajakirjanikuga, et üritus Raekoja platsil toimus keset tööpäeva ning seetõttu ei saanud kõik soovijad kohale tulla. "Kuid kõik, kellega mina suhtlesin, teadsid juba ammu, et meil Narvas nii tähtis sündmus aset leiab," rääkis ta.
"On väga tähendusrikas, et selline tähtis üritus viidi Narvas läbi just riigi 100. aastapäeval − ma arvan, et see läheb kroonikatesse kirja," lisas ta.
Kuid Müüril on veel üks põhjus eilse päevaga eriliselt rahule jääda: ta sai Kersti Kaljulaidilt autogrammi presidendi enda pildiga nn esimese päeva ümbrikule. "Filatelistide seas on see alati suures hinnas − presidenti ei kohta ju iga päev ega saa talt ka autogrammi. Kuid mina olin hästi ette valmistunud," oli ta rõõmus.
Ootasid venekeelset pöördumist
Kersti Kaljulaid astus linnapea Tarmo Tammiste ja linnasekretär Ants Liimetsa saatel Narva raekoja paraadtrepile ning pöördus sealt linnaelanike poole eestikeelse kõnega, millel venekeelne tõlge puudus. Ent oma kõnes väljendas ta rõõmu selle üle, et kokku tulnud Narva kooliõpilased tema sõnu kindlasti mõistavad.
Narva pensionäridel aga on riigikeele mõistmisega tunduvalt kehvemad lood. "Linnas on 99 protsenti vene keele kõnelejaid, nemad aga patravad eesti keeles − võinuks midagigi vene keeles öelda!" torises üks eakas meesterahvas Raekoja platsilt kodu poole suundudes.
Ta kinnitas Põhjarannikule, et oli Raekoja platsile tulnud just presidenti kuulama.
"Ühesõnaga oleksin võinud ka tulemata jätta. Teed mulle küll pakuti, kuid seda võin ma ka kodus juua," porises ta.
Läks üle vene keelele
Raekoja trepist alla tulnud Kersti Kaljulaid sattus kohe narvalaste haardesse. Kõigepealt tahtis president laste poole pöörduda, ent pensionärid osutusid visamateks − ning kükki laskunud president tõusis uuesti püsti.
"Kuidas on siin elu halli passiga? Millised on probleemid?" küsis Kaljulaid heas vene keeles, milles inimesed tema poole pöördusid.
"Mitte mingeid..." sõnas kohe üks pensionärist naisterahvas, kes aga ilmselgelt midagi veel lisada soovis.
"Vaat! Ja see ongi tähtis!" hüüatas president teda katkestades rahulolevalt ja laialt naeratades. "Kui Eesti passi ei ole võimalik saada, siis hall pass toimib ka," selgitas Kaljulaid, et hallide passide küsimust ei tasu üle dramatiseerida.
Pärast seda lühikest dialoogi puhkesid kõik selle osalised kogu hingest naerma ning keegi pillas: "Nikakih problem ei ole."