/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2018/02/27/11982886t1h5c7c.jpg)
Narva linnusesse tuli Eesti sünnipäeva hommikul erakordselt palju inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipuheiskamise pidulik tseremoonia toimus tänavu 24. veebruari varahommikul Narva linnuse põhjaõuel, mitte suures läänehoovis nagu tavaliselt ja tõi kokku erakordselt palju inimesi. Põhjaõue kompaktsus ja väline veetlus muutsid pidupäevahommiku sadadele tseremooniast osavõtnutele tavapärasest veelgi erilisemaks.
Narva linnuse läänehoov on muuseumi mastaapsele rekonstrueerimisele eelnevate maa-aluste ehitustööde ja arheoloogiliste uuringute tõttu tänavu põhjalikult üles kaevatud. Algul loodeti, et lipuvarras jõutakse oma kohale tagasi panna 24. veebruariks, kuid nii ei läinud.
Põhjaõue väravad avati kella kuuest hommikul, et ajaks, mil päike piirijõe Venemaa-poolsel kaldal tõuseb − kell 7.18 −, kõik külalised ilusti kohale jõuaksid, koor oleks valmis hümni esitama ning tseremoonia kõige tähtsamad osalised jõuaksid mälus oma kõnesid värskendada.
Narvas alustas oma pidupäeva ka siseminister Andres Anvelt. "Meie teiega oleme siin, kust Eesti algab. Eesti algab Narvast," tuletas ta oma kõnes meelde.
"Narva kätkeb endas eredalt ja valusalt kogu saja aasta lugu, mida me kõik meeles hoiame. Sellesse sajandipikkusesse tulekusse on mahtunud võite ja kaotusi, ehitamist ja purustusi, rahu ja sõda, vallutamisi ja vabastamist, naeru ja nuttu. Kuid iseseisvuse taastamine ligi 30 aastat tagasi tõi Eesti võitjate poolele. Ja meie kuulumine Euroopa Liitu, mille üheks piirilinnaks on ka Narva, ankurdas Eesti pöördumatult tagasi Euroopasse," rääkis Anvelt muu hulgas.
Hinnates selle piduliku ja rahvarohke ürituse läbiviimist just põhjaõues, ütles Narva muuseumi juht Ivo Posti, et see on selleks kahtlemata suurepärane koht. "See on tunduvalt intiimsem ja kompaktsem kui läänehoov. Läänehoovi mahub küll väga palju inimesi, kuid praktikas on ikka alati tunda, et neid on kohale tulnud vähe. Põhjaõues aga meeldis mulle väga, et inimesed seisid galeriidel ja terrassidel."
Posti ütles, et nüüd tuleks kaaluda võimalust viia lipuheiskamise pidulikke tseremooniaid edaspidi läbi just põhjaõues. Tema sõnul ei ole selles muuseumi jaoks midagi keerulist ning mingeid soovimatuid tagajärgi ei ole sel samuti.
"See on väga hea traditsioon, mida me kindlasti jätkame," kinnitas Posti.