Noored keevitajad võtsid üksteiselt mõõtu

Sellise keerulise metallkonstruktsiooni pidid võistlusel osalenud tükkidest kokku panema. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Neljapäeval toimus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) Jõhvi õppekohas üheteistkümnes rahvusvaheline keevitajate kutsevõistlus "Viru Welder", millest võttis osa 20 noort keevitajat Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Rootsist.

Peale IVKHK osalesid rahvusvahelisel keevitusvõistlusel veel Tallinna Lasnamäe mehhaanikakool, Tallinna tööstushariduskeskus, Tartu ja Pärnumaa kutsehariduskeskus, Viljandi ühendatud kutsekool ning Rakvere ametikool. Et võistlusest võtsid osa ka Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa kutseõppeasutuste esindajad, viidi see läbi eesti, vene ja inglise keeles.

"Esialgu regionaalne võistlus on ajapikku üle kasvanud rahvusvaheliseks võistluseks," on IVKHK Jõhvi õppekoha tehnikaerialade juht Ander Sile rahul. "Kolleegide huvi üha kasvab, sest konkurss annab õpilastele võimaluse oma teadmisi praktikas rakendada, enesehinnangut tõsta ja tutvuste ringi laiendada. Järgmisel aastal on lubanud meiega ühineda ka soomlased ning peagi kohtun Austria kolleegidega ja kutsun nemadki osalema."

Peterburi autoteede kolledži juhataja Mihhail Poljakov ütles, et ehkki Eestisse tulekuks dokumentide vormistamine on üsna vaevanõudev, tulevad nad siia alati hea meelega. "Meil on ka teisi partnereid, kuid me eelistame alati Eestit: mitte ainult sellepärast, et Jõhvi on lähedal ja meil on idavirulastega palju ühist − näiteks ühesugune materiaalne baas, simulaatorid, ettevalmistussüsteem jne −, vaid ka seetõttu, et siin ei teki keelebarjääri."

Pole naistelegi võõras

Võistlejate seas õrnema soo esindajaid ei olnud, juhendajate hulgas aga oli neid lausa kolm. Žüriidki juhtis teist aastat järjest naisterahvas − OÜ Stako Diler kontrolliosakonna juhataja Svetlana Aleksejeva, kes ka ise hiljuti IVKHKs keevitaja eriala omandas.

"Sellel erialal on juba palju naisi," kinnitas Jelgava tehnikumi keevituseriala õpetaja Irina Nemnjaseva. "Lätis on keevitaja amet väga nõutud ja kõrgelt tasustatud."

Tatjana Karaganova on Tallinna tööstushariduskeskuses keevitamist õpetanud juba 30 aastat ning pälvis mullu aasta õpetaja tiitli. "See on väga põnev ja nõutud eriala. Mina valdan kõiki keevitusliike ning olen üks vähestest oma lennu lõpetanutest, kes siiamaani oma erialal ametis on."

Huviline leiab tööd

Ander Sile sõnul õpib IVKHKs keevitaja eriala praegu ligikaudu 300 inimest. Peale selle koolitatakse keevitajaid ka teistes Eesti õppeasutustes. Kas seda väikese Eesti kohta liiga palju ei ole?

"Parim näitaja on nõudlus: igal aastal tulevad meie juurde keevitust õppima nii noored kui ka vanemad inimesed − rühmad on avatud kutsehariduskeskuse kõigis kolmes õppekohas," selgitas Sile. "Keevitaja eriala on endiselt perspektiivikas ning eri riikide tööandjate seas väga hinnatud."

IVKHK direktori Hannes Metsa sõnul näitab statistika, et 75 protsenti nende kooli lõpetanutest on omandatud erialal ametis.

Tänavuse võistluse võitis IVKHK kolmanda kursuse õpilane Aleksandr Ait, kes osales sellel võistlusel juba kolmandat korda. Möödunud aastal sai ta teise koha ning tuli üleriigilise võistluse "Noor meister" võitjaks.

Sel aastal lõpetab Ait õpingud ning teda oodatakse juba Remeksi Keskuses − ta on end praktikas parimast küljest näidanud.