Kohtla-Nõmme rahvas kardab kultuuritempli hävitamist

Kohtla-Nõmme rahvamaja, mis möödunud aastal tähistas 65. sünnipäeva, on praegu turvatud väljast ohulintidega, sest fassaadist pudeneb kive ja krohvi. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Pärast eelmise aasta oktoobris toimunud ühinemist Toila vallaga on Kohtla-Nõmme elanike seas juba pikemat aega levinud hirmud, et vald plaanib kohaliku rahvamaja lammutada, selle asemel et lagunev hoone korrastada. Vallavõimud on seni oma plaanidest vaikinud. 

Kohtla-Nõmme vallavalitsus jõudis enne ühinemist võtta kohaliku rahvamaja fassaadi renoveerimiseks 200 000 eurot laenu, 80 000 saadi lisaks regionaalsete investeeringute toetuste programmist. Pärast valimisi ja kolme valla ühinemist on aga uus vallavõim renoveerimisprojekti kalevi alla pannud ning Kohtla-Nõmmel liiguvad pikemat aega hirmujutud, et rahvamajas praegu toimuvad tegevused kolitakse mujale ja 1952. aastal ehitatud hoone on kavas lammutada.

Plaani veel pole

Toila vallavanem Eve East ütles Põhjarannikule juba mitu nädalat tagasi ja kinnitas ka eile, et vallal pole praegu rahvamaja tuleviku kohta midagi öelda. "Me tegeleme selle küsimusega. Meil on analüüsimisel eri variandid," sõnas East, lisades, et esialgu midagi konkreetsete otsuste kohta öelda ei saa.  Tema sõnul oli kava rahvamaja fassaadi korrastamiseks "üle laenatud" ning vallavanem lubas, et nad tulevad rahvamaja tulevikku puudutavate plaanidega välja lähipäevadel.

Üks vähestest Kohtla-Nõmme esindajatest, kes uue Toila valla volikokku pääses, on Ruth Kerov, kes kandideeris valimised võitnud valimisliidu Ühtne Vald nimekirjas. Aga temagi kurdab, et on infosulus. "Muidugi olen ma rahvamaja pärast mures ja olen volikogus plaanide kohta ka küsinud. Aga ega neid vastuseid ei tule − muudkui öeldakse, et arutame ja vaatame," rääkis ta, lisades, et infosulg on see, mis õhutab igasuguseid jutte kuni selleni välja, et rahvamaja kavatsetakse lammutada.

Ärevus ja teadmatus on kohalikud aktivistid pannud tegutsema nii, et 24. märtsil korraldatakse Kohtla-Nõmme rahvamaja 65. aastapäeva tähistamise sildi all tuluõhtu, "et toetada rahvamaja püsimist". Selleks on avatud ka arveldusarve, kuhu saab rahvamaja toetuseks annetusi kanda.

Üks ürituse korraldajaid, Kohtla-Nõmmel elav staažikas rahvakultuurijuht Erika Kõllo ütles, et nad ei tahagi palju rohkemat, kui et rahvamajas tehtaks hädapärane fassaadiremont, parandataks praegu kohati läbisadav katus. "Kuidas varem suutis väike Kohtla-Nõmme vald ülal pidada kaevandusmuuseumi ja rahvamaja ning kuidas uus suur vald nüüd seda äkki enam ei suuda?" Ta võrdles vallavõimu võimalikke kavatsusi rahvamajast loobuda kultuuri lammutamisega.

Kõllo ütles, et kohalikele elanikele on vallavalitsusest tehtud vihjeid, et Kohtla-Nõmme polegi mingi väärikas koht, kuhu tuleks panustada. "See kõik on nii inetu ja halvamaiguline," sõnas ta.

Rääkides eelseisvast tuluüritusest, lausus Kõllo, et kavas on korraldada õhtu, kus inimesed saaksid olukorra üle arutleda ning oma arvamuse välja öelda.

Kogukonnale oluline

Kohtla-Nõmmel elav nimekas rahvatantsujuht Urve Kilk on samuti kodukoha kultuuritempli pärast mures, nii et saatis vallavalitsusele koguni kirja sooviga teada, mis saatus ootab Kohtla-Nõmme  rahvamaja. Vastuses öeldakse, et rahvamaja kasutatavuse kohta on kokkuvõte tehtud, kuid edasise kohta otsust pole. "Öeldi, et kui otsus tuleb, siis antakse sellest kogukonnale teada ja arutatakse kogukonnaga," sõnas Kilk.

Ka tema ütles, et kohalike seas valitseb täielik teadmatus ja levib igasuguseid jutte.

"Meie tahame, et see maja säiliks. Ja ega ta nii hullus seisus kah pole, et hakkaks kaela kukkuma − teda on ju remonditud ka," sõnas ta.

Urve Kilgi sõnul on see maja kogukonnale tähtis. "Kui poleks seda maja, poleks siin ka rahvuskultuuri ega midagi. Siin saavad kohalikud inimesed kokku tulla ja see tugevdab kogukonda," kinnitas ta.

Vallavanem Eve East vastas küsimusele, mis on saanud laenurahast, mille eelmine vallavalitsus võttis: "Raha seisab praegu."