Peagi läheb 3,8 miljoni euro jagamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõige rohkem on põhjust Ida-Viru programmist toetust noolida ettevõtetel, kes plaanivad investeeringuid Ida-Virumaal valminud tööstusaladele. See pilt on tehtud tänavuse aasta alguses  Kohtla-Järve tööstuspargi avamisel. 

MATTI KÄMÄRÄ
Kõige rohkem on põhjust Ida-Viru programmist toetust noolida ettevõtetel, kes plaanivad investeeringuid Ida-Virumaal valminud tööstusaladele. See pilt on tehtud tänavuse aasta alguses Kohtla-Järve tööstuspargi avamisel. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Vabariigi valitsuse kinnitatud Ida-Viru programmis on tänavu raha kulutamiseks 3,8 miljonit, millest lõviosa on mõeldud tööstusinvesteeringute toetamiseks, ent raha jagamise tingimusi alles asutakse välja töötama. 

Rahandusministeeriumi kodulehel avalikustatud Ida-Viru programmist ilmneb, et valdav osa valitsuse selleks aastaks eraldatud rahast läheb tööstuse arendamiseks. Tabelis, mil pealkirjaks "Programmi tegevuste indikatiivne ettepanek aastateks 2018-2019", on kirjas, et 3,25 miljonit ehk 85 protsenti kogu Ida-Viru programmi tänavusest mahust on kavas kulutada tööstusettevõtluse arendamiseks.

Maksimaalne toetus miljon eurot

Esialgse ettepanekuna on riigilt võimalik raha saada näiteks ehituseks ja seadmete soetamiseks. Minimaalseks investeeringuks on arvestatud 0,5 miljonit eurot ja maksimaalseks toetuseks üks miljon eurot.  Investeering tuleb teha sõltuvalt mahust 2-3 aasta jooksul. Eeldatakse, et iga riigi makstud 50 000 euro kohta tekib üks töökoht.

Samuti on plaanis maksumaksjate raha kulutada Ida-Viru ettevõtjate ja ettevõtete võtmetöötajate eesti ja inglise keele õppeks  ning nende ekspordialaseks ja uute tehnoloogiate alaseks nõustamiseks.

Väikeettevõtluse toetamiseks on broneeritud 0,4 miljonit eurot. Selle raha eest on kavas võimendada riigi poolt samaväärse summaga kohalike omavalitsuste ettevõtlustoetusi, mida praegu praktiseerivad vaid üksikud Ida-Viru omavalitsused. Samuti on kavas toetada mitmeid aastaid mõne omavalitsuse toel tegutsevat Viru filmifondi, mis omakorda toetab neid filmitegijaid, kes valivad oma võtteplatsideks Ida-Virumaa paigad ja ergutavad sel moel kohalikku väikeettevõtlust. Samast potist peab jaguma toetusraha ka Ida-Virumaal toimuvatele üle-eestilise ulatusega kultuuri- ja spordiüritustele ning äriinkubaatorite toetamiseks. Ühe ürituse maksimaalne toetus on 25 000 eurot.

Viimane ja kõige väiksem jupp tänavusest programmirahast ehk 150 000 eurot on mõeldud Ida-Virumaal avalikus sektoris tööle asuvatele noortele sisseelamistoetuse maksmiseks. Ühekordseks toetuseks on arvestatud maksimaalselt 15 000 eurot tingimusel, et asutus, kus ta tööle asub, lisab omalt poolt teist sama palju. Säärane kogemus on seni olemas arstide, apteekrite ja õpetajate puhul.

Töögrupp tuleb peagi kokku

Kuidas konkreetselt ja millistel tingimustel Ida-Viru programmist raha jagama hakatakse, peab paika panema programmi rakendamise korra väljatöötamise töögrupp, mis tuli ajakava kohaselt luua veebruaris.

Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi selgitas, et  tänaseks on töögruppi oma liikmed nimetanud kõik osapooled: lisaks rahandusministeeriumile ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, kultuuriministeerium, Ida-Viru omavalitsuste liit, Ida-Viru ettevõtluskeskus ja EAS. "Töögrupi moodustamise käskkirja eelnõu on selle põhjal ettevalmistamisel ning nimed saame avaldada pärast selle kinnitamist," märkis Kivi.

Järgmise sammuna vaatab töögrupp Kivi sõnul üle kavandatavate tegevuste fookused ja sihtgrupid ning seejärel  otsustatakse edasised tegevused. "Milliste toetusskeemide rakendamine on tegevuste elluviimiseks kõige eesmärgipärasem, milline saab olema toetusskeemide väljatöötamise järjekord, vastutusalad ning täiendava kaasamise vajadus," selgitas ta töögrupi ees seisvaid teemasid.

Programmi elluviimisel on oluline roll Ida-Viru ettevõtluskeskusel, kelle esindajaks töögrupis on Lauri Jalonen. Tema sõnul on toetuste jagamisel tähtis teha koostööd Ida-Virumaa tööstusalade arendamise sihtasutusega. "On teada, et mitmete ettevõtete tegevuse alustamist tööstusaladel on takistanud raskused laenu saamisega. Loodetavasti õnnestub Ida-Viru programmi toel seda probleemi leevendada," sõnas Jalonen, kes pidas oluliseks ka Viru filmifondi toetamist, mis võimaldab mitmekesistada Ida-Viru ettevõtlust.

Tagasi üles