Ida-Viru transiitteed saavad riigilt 3,8 miljonit eurot

Jõhvi teeb toetusega korda Pargi tänava, mille juurde ehitatakse kergliiklustee. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Riigi 9 miljonist eurost investeeringutoetusest kohalikele teedele võtab Ida-Virumaa rohkem kui kolmandiku: kokku eraldab riik transiitteede uuendamiseks maakonna omavalitsustele 3,8 miljonit eurot. 

Kõige kopsakama summa transiitteede toetusest saab Kohtla-Järve linn, kes uuendab riigi toel Kalevi tänava kogu ulatuses ning ehitab ringi Järveküla tee ja Vironia kaubanduskeskuse ristmikud.

Mahukas ettevõtmine

Kokku on Kohtla-Järvele eraldatava toetuse maht miljon eurot. Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini sõnul saab selle raha eest rekonstrueeritud kogu Kalevi tänav alates Kohtla-Järve halduspiirist kuni Järveküla tee ristmikuni. Ristmik ehitatakse ümber ringristmikuks ning peale selle ehitatakse ümber praegune ristmik Vironia kaubanduskeskuse juures.

Kuna tegemist on väga mahuka tööga, kus peale tee uuendatakse tänavavalgustust ning tehakse kergliiklusteed ja kõnniteed, ei saa tööd sel aastal tehtud ning projekt läheb läbi kahe aasta. Borodini sõnul tähendavad linna ühe peatänava remonditööd seda, et liikumine Kohtla-Järvel saab suvel olema ebamugav. "Kindlasti teeb ehitaja ümbersõidugraafikud ning need me ka avalikustame, et kõik teaksid, milline liikluskorraldus linnas olema saab," rääkis ta.

Kui Kohtla-Järve alles hakkab ehitushanget korraldama ja loodab ehitajaga lepingu sõlmida lähima kolme kuu jooksul, siis Narva, kes sai toetust Tallinna maantee rekonstrueerimiseks, on hanke juba läbi viinud. Kohe kui ministeerium saadab toetuse eraldamise kohta ametliku kinnituse, tehakse võitja kohta otsus ja sõlmitakse leping.

Narva linnamajandusameti teede spetsialisti Toomas Mägi sõnul rekonstrueeritakse linna sissesõit kuni esimese ristmikuni. "Liikluskorraldus seal piirkonnas on muutunud ja vaja on suuremat ehitust. Samuti on sellel lõigul tarvis sademeveekanalisatsiooni," rääkis ta.

Narva renoveeris mullu Tallinna tänava teekatte. Lõik, mis nüüd rekonstrueerimisele läheb, jäi toona just tööde suure mahu tõttu välja. Nüüd, riigi rohkem kui 500 000 euro suuruse toetusega, saavad tööd tehtud.

Narva sai kopsaka, rohkem kui 400 000eurose toetuse ka Kangelaste prospekti, Kreenholmi tänava ja Võidu prospekti teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks. Sillamäe sai 570 000 eurot toetust Tolstoi tänava uuendamiseks ning Lüganuse vald Jaama tänava teekatte rekonstrueerimiseks.

Jõhvi sai toetust Pargi tänava rekonstrueerimiseks. See summa jäi veidi alla miljoni euro ning sellega saab korda kogu Pargi tänav viaduktist kuni linna halduspiirini. Sealt edasi kuni Kose ringini teeb ehitustöid maanteeamet. Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm ennustas, et Pargi tänava rekonstrueerimisega saadakse valmis veel sel aastal. "Kui vaatame Puru tee läbimurde ehitust, siis seal kestsid ehitustööd viis ja pool kuud. Pargi tänava mahud on väiksemad," ütles ta, lisades, et ehitushanke ettevalmistamist alustatakse juba täna.

Transiitteede toetus suurim 

Majandusminister Kadri Simson ütles, et järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka kohalike teede hoiule, eriti neile, mida läbib raske transiitliiklus. "Kui riik kogub näiteks veoautodelt teekasutustasu ja needsamad veokid sõidavad ka omavalitsustele kuuluvatel teedel, tuleb osa raha sinna suunata," lisas Simson.

Kohalikele teedele annab riik projektipõhist investeeringutoetust kolmel eesmärgil: transiitteede toetuse maht on seitse miljonit eurot, ettevõtlusega seotud teede toetus 1,25 miljonit ning teeületuskohtade ohutumaks muutmise toetuse maht 0,75 miljonit eurot.

Toetusetaotluste hindamine toimus tehniliste kriteeriumide koosmõjus. Arvesse võeti muu hulgas teel oleva liikluse tihedust, seotust teedevõrguga ja ümbersõidu kasutamise võimalusi. Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste hindamisel arvestati ka töötajate arvuga teega seotud ettevõtja juures.

Toetuse saamiseks oli vajalik ka omavalitsuse panus. Omafinantseeringu määr projekti kohta sõltus omavalitsuse põhitegevuse tuludest elaniku kohta, jäädes vahemikku 10-30 protsenti. Seega peavad jõukamad omavalitsused tagama minimaalselt omafinantseeringu 30 protsenti projekti kogumaksumusest.

Teede investeeringutoetust taotles kokku 47 kohalikku omavalitsust ning taotluste maht oli ligikaudu 23 miljonit eurot. Kohalikele teedele on juhtumipõhiselt toetust eraldatud ka varem − aastatel 2013-2015 −, kuid selgelt väiksemas mahus.

Kokku on transiitteede programmi maht aastatel 2018 ja 2019 15 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste teede toetamine on kirjas valitsuse tegevusprogrammis.