Ühistu küttevõlad veeretati üksiku vanamemme kaela

Ühe hetkega muudeti Siidisuka 11. majas elav vanamemm vastutavaks nii riigi moodustatud korteriühistu kui ka selle küttevõlgade eest. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Nelja korteriga majas elav vanamemm hakkas ühtäkki oma korteri aadressil, kuid korteriühistu nimel küttearveid saama. Ühe hetkega muudeti eakas naisterahvas vastutavaks nii riigi moodustatud korteriühistu kui ka selle küttevõlgade eest.

VKG Soojuse esitatud tohutud küttearved, mille lõppsumma on kõvasti suurem kui 82aastase Galina pension, on naise šokiseisundisse viinud.

"Ta ei tea, mida teha. Ma püüan aidata tal selgusele jõuda, miks võlad tema kaela veeretati, kuid ma olen ka ise vanainimene," rääkis toimetusele Galina tuttav naisterahvas. "Tema naabrid soojuse eest ei maksa ja kuidas peaks Galina neilt võlgu välja nõudma?"

Saadud arvetest šokis

Galina elab Kohtla-Järve Järve linnaosas Siidisuka 11 asuvas nelja korteriga majas. Varem saadeti maja küttearved ühe teise korteri omanikule. Ent nagu teada, moodustas riik käesoleva aasta jaanuarist kõikides nendes majades, kus seni korteriühistut polnud, ühistud automaatselt. Nii saadeti jaanuaris tarbitud soojuse arve ühes eelmiste kuude küttevõlaga veebruaris korteriühistule Siidisuka 11, adresseerides selle korterile nr 2, kus elab Galina.

Arve peal oli kirjas, et jaanuarikuu tarbimine oli 3,581 MWh, st 237,32 eurot. Kuid maksmisele kuulus 432,30 eurot, millest 194,98 eurot moodustas varasema perioodi võlg.

"Galina maksis ära 150 eurot oma korteri eest arvestusega ruutmeetri pealt, nagu ta seda varemgi teinud oli," selgitas vanamemme tuttav. "Ent märtsis tulnud arve tekitas temas šoki. Veebruarikuu tarbimine oli 3,855 MWh, st 255,44 eurot. Arve summa aga 537,74 eurot, sellest 282,30 eurot moodustas võlgnevus."

Miks peab Galina vastutama?

Miks on korteriühistule adresseeritud küttearve maksmine eaka naisterahva õlule veeretatud?

Soojusettevõte selgitas, et nimetatud majas on kokku neli korterit ja kolm korteriomanikku. Galina korter asub esimesel korrusel. Selle kohal on korter, kus keegi alaliselt ei ela ning mille omanik käib vaid aeg-ajalt kohal. Ülejäänud kaks korterit on ühendatud ja kuuluvad kolmandale korteriomanikule. Kahe üksteisega ühendatud korteri pinnal asuvad maja püstik ja soojussõlm, mis muide on väga nutuses seisukorras ning vajavad remonti.

2017. aasta sügisest läks ühendatud korteri omanik üle alternatiivküttele ning keskkütet seega ei tarbi. Sellest, et majja on jäänud vaid üks keskkütet tarbiv korter, sai ettevõte teada siis, kui jäi tasumata 2017. aasta oktoobrikuu arve. VKG Soojuse esindaja võttis ühendatud korteri omanikuga ühendust − just tema maksis viimasel ajal selle maja küttearveid. Too teavitas, et on läinud üle gaasküttele. Seega on ainus keskkütte tarbija selles majas korteris nr 2 elav vanamemm ning seetõttu küttearve temale saadetaksegi.

Registris on teised andmed

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen, kelle poole eakas naisterahvas pöördus, selgitas välja, et olukord on tegelikult teistsugune, kui VKG Soojus seda esitas.

Ehitisregistri kohaselt on nimetatud majas neli omanikku; korteris nr 3 on ahi- ja keskküte, korter nr 1 läks novembris üle gaasküttele ning korter nr 4 tarbib keskkütet.

"Ent kui korter läheb üle alternatiivküttele, tuleb kõigepealt teha arvestused jääksoojuse kohta ning korteriomanik peab jääksoojuse eest tasuma," märkis Mutonen. "Sellest, et too korteriomanik kaudselt soojust tarbib ning Galina ei ole majas ainus keskkütte tarbija, räägivad ka suur hulk tarbitud megavatte ning esitatud soojusarve. Ainuüksi Galina 2toaline korter nii palju tarbida ei saanud."

Näiteks veebruaris oli tarbimine 3,855 MWh, mille eest arvestati 255,44 eurot. Kui jagada see summa Galina korteri 48 ruutmeetriga, siis tuleb välja, et soojuse maksumus arvestusega ruutmeetri pealt on tema puhul 5,30 eurot.

Otsivad abi

Mõistes, et nii suurt arvet tal ära maksta ei õnnestu, see aga võib päädida võla tõttu kütteta jäämisega, pöördus Galina sotsiaalosakonda. Kuid seal teda aidata ei suudetud, kuna arve on esitatud korteriühistule, milleks see väike maja 2018. aasta 12. jaanuarist automaatselt muudeti. Hüvitise maksmist kaalutakse vaid juhul, kui ruutmeetritele vastav küttearve esitatakse korteriühistu nimel.

"Kogu see situatsioon on nagu mingi õudusunenägu, mis võib lõppeda väga kurvalt," tõdes Jelena Mutonen. "Kuidas peaks üks vanainimene, kellele on see kõik kui tume maa, nende arvestustega tegelema? Ning kuidas peaks ta nõudma kütte eest tasumist teistelt korteriomanikelt, kellest üks välismaal elab? Tahaks väga, et nii riigi- kui ka linnajuhid pööraksid sellele olukorrale tähelepanu, sest tõenäoliselt pole tegu erandjuhtumiga."

Galina tuttav naisterahvas kulutab praegu erisuguste instantside uksi, püüdes keerulisse olukorda sattunud 82aastasele pensionärile abi saada. Seda aga, kui palju inimesi on veel säärasesse olukorda sattunud, näitab vaid aeg.