Narva ja Narva-Jõesuu kaaluvad taas ühinemist
23. märts 2018, 19:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naaberomavalitsused Narva ja Narva-Jõesuu keerasid oma pingelistes suhetes uue lehekülje ning allkirjastasid eile koostööleppe, mis käsitleb ühise kergliiklusteede võrgustiku ehitust. Taas kord tuletati meelde ka varasemat ideed kaks linna üksteisega liita.
Koostööleppele kirjutasid eile alla Narva linnapea Tarmo Tammiste ja Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. Leppega kinnitatakse ühist soovi hakata arendama kergliiklusteede võrgustikku, täpsemalt neid kahte lõiku, mis läbivad endise Vaivara valla territooriumi.
Vaivara vald ühines 2018. aastal Narva-Jõesuu linnaga. Enne seda ei võimaldanud Vaivara valla ja Narva vahelised keerulised suhted planeerida ning alustada kahe, eelkõige Narva aednikele ja suvilaomanikele vajaliku teelõigu ehitust.
"Kui selles kohas mõni avarii juhtub − hoidku jumal selle eest − ja jalgratturid või jalakäijad viga saavad, siis ma kutsun kannatanuid üles esitama pretensioone Vaivara vallale või sellele uuele omavalitsusele, mis tulevikus selle tee rajamist segama hakkab," on Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektiosakonna juhataja Anne Veevo varem korduvalt öelnud.
"Vaivara lõhet" ei tule
"Me saime pärast viimaseid kohalikke valimisi kokku ning alustasime puhtalt lehelt," rääkis Narva linnapea Tarmo Tammiste. "Mul on väga hea meel, et nüüd me töötame koos, sest meil on suur ühine eesmärk."
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin kinnitas, et jalgrattateede ehitamise küsimus on surnud punktist liikuma hakanud. Surnud punkti jõudis see ajal, mil Vaivara oli eraldi vald, mis kahte linna üksteisest eraldas.
"Minu meelest polnud see loogiline: viia projekti ellu endise Narva-Jõesuu ja Narva linna territooriumil, samas kui nende vahele jäänuks lõik, kus inimesed pidanuks mööda autoteed liikuma. See tee pidanuks valmis saama juba aastat kümme tagasi, kui mina, toona veel tudengina, Narva-Jõesuusse rattaga sõitsin. Kui küsida ükskõik kumma linna elanikelt, siis vastaks igaüks, et seda teed on vaja," sõnas Iljin.
Tuleb maaomanikega kooskõlastada
Kui Narva ja endise Narva-Jõesuu territooriumil on kergliiklusteede võrgustiku ehitust ja /või märgistamist juba alustatud − see kõik peab valmis saama 2018. aasta lõpuks −, siis endise Vaivara valla territooriumile jäävad teelõigud vajavad veel põhjalikku ettevalmistust.
Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektijuht Jackline Holter ütles, et kõigepealt on tarvis saada kõikide asjaomaste eramaaomanike ametlik nõusolek. See puudutab eelkõige piki Narva − Narva-Jõesuu teed kulgema hakkavat lõiku ning seal on asjaga seotud maaomanikke Holteri arvestuste kohaselt ligikaudu kakskümmend.
"Muidugi jääb alati võimalus, et mõni maaomanik on tee-ehituse vastu, kuid me loodame siiski inimeste mõistlikkusele. Minu meelest saavad nad sellest, et tee hakkab kulgema nende vahetus läheduses, ainult kasu," märkis Holter. "Tahaksime vältida selliseid olukordi, kus meil tuleb hakata inimesi kohtu kaudu sundima, ning selleks pole ka aega," lisas ta.
See-eest ei tule Holteri sõnul hakata koostama nimetatud territooriumide planeeringuid − see pikendaks tähtaegu veelgi. Sellise avaliku protseduuri läbiviimist nõudis Vaivara vald ning just selle tõttu asi omal ajal toppama jäigi.
Ehitus algab järgmisel aastal
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin rääkis, et neilgi tuli maaomanikega keerulisi küsimusi lahendada, kui kuurortlinnas kergliiklusteid rajama hakati.
"Mõningatel juhtudel oli see protsess tõepoolest keeruline − inimesed ei tahtnud meile vastu tulla ja järeleandmisi teha," rääkis ta. "Kuid inimestega tuleb kokku saada ja rääkida. Järgmisel esmaspäeval allkirjastamegi viimase notariaallepingu ehituse teise etapi asjus; too inimene elab välismaal ning oli sunnitud mitu korda siia sõitma, kuid sellest hoolimata suutsime me temaga kokkuleppele jõuda."
Piki Tallinna-Narva maanteed kulgeva kergliiklustee pikenduse puhul on maaküsimuste lahendamine lihtsam, kuna uus tee hakkab nagu vanagi kulgema olemasoleva autotee koridoris.
"Loodame, et saame sel aastal kõik formaalsused korda aetud ja notariaallepingud sõlmitud, et Narva-Jõesuu linn saaks kõik ehitusload väljastada. Siis saame esitada taotluse nende teelõikude rajamiseks toetuse saamiseks. Ning siis, kui kõik plaani järgi läheb, võime järgmisel aastal juba reaalselt ehitustööde kallale asuda," ütles Jackline Holter.
Taas kord linnade ühinemisest
Rääkides koostööst Narvaga ka muudes küsimustes, ütles Maksim Iljin, et on valmis tegema kõik selleks, et toetada suurt naabrit teel Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli poole. Isegi kui see nõuab finantsinvesteeringuid.
"Peale selle on meil praegu käimas teisedki, küll vähem mastaapsed, kuid siiski kasutoovad projektid − nii noortetöö kui ka kultuuri vallas. Jätkame nendeski valdkondades koostööd," lisas ta.
Narva linnavolikogu liige Katri Raik arvab, et praegu tasuks taas tõstatada Narva ja Narva-Jõesuu ühinemise küsimuse. Sellest räägiti lõppenud haldusreformi raames, kuid kaalukat poliitilist toetust see idee ei leidnud ning Narva-Jõesuu ühines Vaivara vallaga.
"Sellest on keeruline rääkida, sest too ühinemine [Vaivara vallaga] on meil veel praegugi meie igapäevases töös käimas," tõdes Maksim Iljin. "Kuid igal juhul peame me naabritena koostööd tegema."
"Ma mõistan, kui raske on Narva-Jõesuu linnapeal Vaivaraga ühineda, kuid mõne aja pärast tasuks siiski Narva ja Narva-Jõesuu liitmist veel kord arutada," usub Katri Raik. "Me oleksime teineteisele tõepoolest plussideks − nii elukeskkonna kui ka rahvaarvu seisukohast. Olgem ausad: me ei näe, et kusagilt Narvasse palju inimesi juurde tuleks, kuid Narva peab suutma kuidagi ellu jääda ning üks võimalus ellujäämiseks on turism."
Maksim Iljin nõustus, et Narvaga ühinemise küsimust tasuks arutada, kuid mitte nelja, vaid 8-12 aasta pärast. Tema meelest on uus haldusreform Eestis peaaegu vältimatu.