Miks Jõhvi renoveeritud tänavad lagunevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas selles, et Jõhvis veel üsna hiljuti põhjalikult renoveeritud tänavad kipuvad juba lagunema, on süüdi maa-alused kommunikatsioonid, ehituse kvaliteet, ilmaolud või liiklus? Ilmselt on põhjusi mitu.
Aastatel 2014-2015 sai täielikult uue katte Rakvere tänav, milleks kulus ligi 600 000 eurot. Lõviosa sellest rahast tuli riigilt põhjendusel, et tegemist on linna läbiva transiitteega. Renoveerimisest pole aga möödas veel nelja aastatki, kui tänav näitab väsimise märke: mõnes kohas on augud, kusagil on teekattesse tekkinud roopad.
Torud tekitavad vajumist
Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm kinnitab, et peamiselt on Rakvere tänava kahjustused näha Jaama tänavaga ristuvates kohtades ning need on seotud maa-aluste kommunikatsioonide, eelkõige vee- ja kanalisatsioonitorudega. "Tee-ehitajale ei saa siin turja minna. Seal on näha, et vajunud on torude ja kaevukohad," sõnas Tamm.
Abivallavanema sõnul on see paratamatu probleem, et kui kusagil vahetatakse torusid, siis tagasitäide hakkab tahes-tahtmata vajuma isegi siis, kui pinnast mehhaaniliselt tihendada. "Pinnas hakkab ise oma raskuse all tihenema ja ta teeb seda ülemiste kihtide vajumise arvel," sõnas Tamm.
"Ma ei oska rääkida asfaldi kvaliteedist, kuid teekatte kulumine on tiheda liiklusega intensiivne, kui 98 protsenti autodest kasutab talvel naastrehve," rääkis ta. Abivallavanema sõnul pole tähtsusetu seegi asjaolu, et erinevalt näiteks kümmekond aastat tagasi valitsenud liikluskorraldusest on nüüd raskeveokitel lubatud läbi linna sõita. See on seotud asjaoluga, et Jõhvi, taotledes riigilt raha transiidiga seotud tänavate kordategemiseks, on sellega ise kinnitanud, et transiitliiklus läbib linna, ning ei saa suurveokite liikumist siin enam piirata.
See on aga pannud suure põntsu Jaama tänavale, mille põhjalik uuenduskuur lõppes 2011. aasta sügisel. Tamm tunnistas, et veoautod on Jaama tänavale palju kurja teinud, kuid sealgi on põhiline vajumiste allikas tee all olevad kommunikatsioonid. Umbes kilomeetri pikkune Jaama tänav hakkas vajumise märke ilmutama varsti pärast valmimist. Eelkõige on teekate vajunud torustike peal. Eelmisel aastal tellis Järve Biopuhastus vajunud kaevude tasandamise tööd, mis läksid üle kivide ja kändude, aga praegugi pole seal tee teab mis sile.
Jõhvis on probleemseid kohti teisigi: näiteks viadukti all Tartu maantee, mis mõna aasta eest remonditi. Tamme sõnul käisid tee-ehitajad seda mullu garantiikorras remontimas. Sel aastal aga tuleb ilmselt uus remont ette võtta.
"Midagi pole teha, kõik kulub," tõdes Aivo Tamm.
Mõne aasta eest oli Jõhvi vallavalitsusel plaanis koostada teehoiukava. "Ma panin paberile kõik need tänavad ja summad, mida nende remondiks oleks vaja. Kui seda summat nähti, siis unustati see teema ära," tõdes abivallavanem, kelle sõnul on linnatänavate renoveerimine kommunikatsioonide ja muude eripärade tõttu kallim kui tavaline maantee-ehitus. Nii näiteks arvestatakse, et Pargi tänava 1,5 kilomeetri pikkuse lõigu uuendamine läheb koos kommunikatsioonitöödega maksma umbes miljon eurot.
Ilmastik mõjub
Maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi ütles, et meie tee-ehituse tehnoloogia ja materjalid ei erine palju sellest, mis on näiteks Soomes või Rootsis − seal on lihtsalt aluspinnas püsivam. Ent ilmastiku tegur on teede ja pinnase mõjutamisel olulisel kohal. "See talv on olnud suhteliselt ränk ning külmad on liigutanud vee- ja kanalisatsioonitorusid," sõnas ta. Rakveres elav Palmi teab, et ka Rakveres on mõne aasta eest renoveeritud torustike pealsed teekatted kõvasti kannatada saanud. "Külma ilma mõju võib ulatuda kuni kahe meetri sügavusele," sõnas ta. Ta tunnistas, et tööde tellijad peavad olema hangete koostamisel väga tähelepanelikud, et kvaliteedis mitte järele anda. "Aga samas vahel tulebki eelistada säästlikke lahendusi," sõnas Palmi.
Ta tõi näiteks Tallinna-Narva maantee lõigu, mis möödub Järve külast ja Kohtla-Järve linnast ning kus pärast renoveerimist tekkisid teele põikipraod. "Me teame põhjust. Seal kasutati kunagi tee aluseks põlevkivituhka, mis on kivistunud ja mängib. Kui tegime ülekatte, siis teadsime, et need praod tulevad tagasi. Siis me täitsime need täiteainega, et vesi sisse ei läheks. Teine lahendus oleks olnud kogu see põlevkivituhast aluskiht välja võtta, mis oleks läinud oluliselt kallimaks," ütles Palmi.