Linnade kemplus Viivikonna ja Sirgala üle kestab
4. aprill 2018, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu ei jõua kokkuleppele, kummale linnale kuulub ning peaks kuuluma Viivikonnas ja Sirgalas asuv kinnis- ja vallasvara ning kellel on sellega seoses kohustused.
Sellega, et enne Kohtla-Järve linnale kuulunud Viivikonna ja Sirgala haldusterritoorium on alates sügisesest valimistulemuste väljakuulutamise päevast Narva-Jõesuu linna osa, on päri mõlema linna juhid.
Selles, kas ja millises ulatuses on kummagi linna omad sellel territooriumil asuvad ehitised ja rajatised, kellel ja mis ajast tekkisid või tekivad nende haldamisega seotud kohustused, ollakse eri meelt.
Segadused algasid sellest, et enne valimisi ei suutnud kahe linna juhid omavahel edasises kokku leppida ja ühinemisleping jäi alla kirjutamata. Nüüd tõlgendab kumbki osapool haldusreformi seadust omamoodi ning päriselt ei saa selgust ka justiits- ja rahandusministeeriumi hinnangutest.
Kelle omad on tühjad korterid?
Seadus ütleb, et kui omavalitsused pole üleantava territooriumiosaga kaasnevaid õigusi ja kohustusi eelnevalt kokku leppinud, antakse uuele omavalitsusele üle seal olevad kohaliku omavalitsuse kinnisasjad.
Kohtla-Järve linnasekretär Anna Generalova väidab, et territooriumi endale saamise päevast tekkisid uuel omavalitsusel kõige seal asuva suhtes ka seadusest tulenevad kohustused.
Narva-Jõesuu aselinnapea Mati Männisalu on seisukohal, et kuni kinnisasju pole kinnistusregistris Narva-Jõesuu linna omandisse märgitud (seda tegi Kohtla-Järve linn alles 28. veebruaril), pole Narva-Jõesuul nende suhtes mingeid kohustusi, muu hulgas kohustust linnaosa hooldusfirma arveid maksta.
Justiitsministeeriumi selgituse kohaselt näeb haldusreformi seadus ette kohustuse teatud vara üle anda (ja seega ka vastu võtta), mitte selle automaatse ülemineku.
Kohtla-Järve tahab Narva-Jõesuule üle anda ka oma endises linnaosas asuva vallasvara. Anna Generalova viitab justiitsministeeriumi kirjas toodud hinnangule, mille järgi haldusreformi seaduses kinnisasjade üleandmist sätestav punkt on aluseks ka ehitiste ja nende osade (näiteks tühjad omanikuta korterid − toim.) kui vallasasjade üleandmiseks.
Mati Männisalu leiab, et Narva-Jõesuul pole kohustust vallasvara vastu võtta ja miski ei keela ühel omavalitsusel teise territooriumil vallasvara omada.
Kui vaja, siis kohtusse
Männisalu sõnul on Kohtla-Järve neile nüüd osa toimikuid üle andnud, ent ministeeriumidest saadetud selgitusi ja seisukohti, millele Kohtla-Järve oma kirjades viitab, pole Narva-Jõesuule seni edastatud.
"Kohtla-Järve esindajad ütlesid, et nad on vallasasjadega juba notari juures ühepoolseid tehinguid teinud. Kuni ma lepinguid pole näinud, tundub see mulle ennekuulmatu. Ootame kõigepealt ära need väidetavad peatsed vallasvara puudutavad omanikumuudatused ehitisregistris, seejärel otsustame, kuidas edasi käitume," rääkis ta.
Anna Generalova ütles, et kuna Kohtla-Järve linn on sunnitud haldusreformiga seotud toiminguid ühepoolselt tegema, on vara üleandmise menetlus raskendatud.
"Selgituste küsimine ministeeriumidelt, lisadokumentide väljatöötamine ja edastamine Narva-Jõesuu linnale võtab palju aega," põhjendas ta.
"Kirjavahetusest ministeeriumidega ei sünni õigusloomet," ütles Männisalu. "Seadusi võib igaüks omal moel tõlgendada, aga lõpliku otsuse teeb kohus. Kui vaja, oleme valmis selle teemaga õigusliku selguse nimel ka kohtusse minema."