/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2018/04/11/11983015t1h9754.jpg)
Jõhvi tervisekeskuse ehitus läheb oodatust kallimaks ja pikemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi tervisekeskuse ehitushankes osales neli pakkujat. Et odavaim oli esialgu kavandatust veerandi võrra kallim, otsitakse tekkinud olukorrast väljapääsu. Igal juhul selle aastanumbri sees uus perearstikeskus ei valmi.
Jõhvis rekonstrueeritakse moodsaks esmatasandi tervisekeskuseks kunagise lastehaigla kõrvalhoone Jaama t 34b.
Ligemale 1,9 miljoni suuruse investeeringu põhiosa tuleb Euroopa regionaalarengu fondist. Tervisekeskuse rajaja OÜ Corrigo on lubanud panustada üle 500 000 euro ja Jõhvi vald andis projektile kuni 165 000 euro suuruse kaasrahastuse.
Ehitushange lõppes aga äsja sellega, et odavaim pakkumine oli kavandatust veerandi võrra kallim.
Võistlev dialoog
OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp ütles, et tekkinud olukorras kaaluti nii uue hanke korraldamist kui ka võimalust midagi projektist välja jätta, näiteks neljanda korruse füsioteraapia ruumid.
Esimese sammuna soovitakse aga ehitusfirmadele välja pakkuda võistlev dialoog, lootes saada praegusest soodsam pakkumine. Kõigepealt tuleb see rahandusministeeriumiga kooskõlastada.
Kui esialgu loodeti tervisekeskus selle aasta lõpuks valmis saada, siis seda ei juhtu − ehituseks on arvestatud kümme kuud. "Ilmselt lükkub tervisekeskuse valmimine edasi ühe või kõige rohkem kahe kvartali võrra. Pikendame tähtaega kuni tuleva aasta juunini," ütles Sepp, lisades, et tähtaja pikenemise ja hangete keerulisuse tõttu omaosaluskulud kasvavad.
Tervisekeskuse projekt valmis ASis Infragate Eesti ning see on läbinud OÜs Zoroaster ekspertiisi. Projekti järgi on esimesed kolm korrust perearstide ja -õdede tööruumide päralt; kõige kõrgemale korrusele on kavandatud võimlemissaalid ja lastebassein.
Jõhvi tervisekeskusesse on sõlmitud kuus eellepingut. Reservis on kolm kohta, eelkõige mõeldes noortele, kes pensionile jäävate perearstide nimistud tulevikus üle võtavad.
Suur osa kaetud
Sellest nädalast saab tervisekeskuste investeeringuteks uuesti raha taotleda, aga Ida-Virumaalt pole projekte oodata, sest kõik tõmbekeskused said toetuse juba esimeses taotlusvoorus: nii Narvas, Sillamäel kui ka Kohtla-Järvel toetati kahe moodsa perearstikeskuse rajamist; Jõhvi ja Kiviõlli tuleb üks esmatasandi tervisekeskus. Investeeringuprojektidega on kaetud veidi üle poole maakonna perearstinimistutest.
"Esimese taotlusvooruga sai suur osa Eestist tervisekeskuste projektidega kaetud. Planeeritud 35 keskuse asemel anti toetus 55 keskuse rajamiseks ning esimesed neist on tänaseks juba ka valminud," rääkis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Teine voor avati esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Orissaares.
Lisaks on võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.
Ossinovski hinnangul on Ida-Virumaal esmatasandi tervisekeskuste loomise osas pilt hea.
"Suuremad linnad on kaetud ja mõnel oli edukas isegi rohkem kui üks taotlus. Ida-Virumaal ei näe me küll ühtegi auku, mida oleks vaja teise taotlusvooruga lappida. Ida-Virumaal on taotlejad olnud väga tublid ja taotlused tasemel. Eks me oleme Narva haiglat ja Ida-Viru keskhaiglat ka ise taotlema motiveerinud," kommenteeris minister Põhjarannikule pärast esimese taotlusvooru tulemuste selgumist.
Teises taotlusvoorus rahastatakse tervisekeskuste rajamist Euroopa regionaalarengu fondi kaudu 27,9 miljoni euro ulatuses, sellele lisandub 25 protsenti projektide omaosalust. Kokku on esmatasandi tervisekeskuste rajamisele ette nähtud 113,6 miljonit eurot.
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid. Sotsiaalministeerium loodab, et uued tervisekeskused tõstavad ravi kvaliteeti, laiendavad teenuste kättesaadavust ja soodustavad tervishoiu eri tasandite koostööd.