/nginx/o/2018/04/12/11983018t1hf99b.jpg)
Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks saada lootev Narva sõlmis Rakverega koostööleppe.
Narva ja Rakvere allkirjastasid 5. aprillil Tallinnas Vaba Lava ruumides koostööleppe − hea tahte protokolli − Narva Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna kandidatuuri ühiseks ettevalmistamiseks.
Protokolli tekstile ja lõpploosungile "Narva Euroopa kultuuripealinnaks 2024!" kirjutasid alla Narva linnapea Tarmo Tammiste ja Rakvere linnapea Marko Torm.
"Tee Narva viib läbi Rakvere"
Narva linnakantselei avalike suhete nõuniku sõnul on Tarmo Tammiste veendunud, et Narval on praegu head šansid see kõrge tiitel endale saada.
"Narva on oma kandidatuuri ettevalmistusega jõudsalt edasi liikunud ja Rakvere soov kaasa lüüa jõudis meieni väga sobival ajal. Tee Narva viib peaaegu alati läbi Rakvere ja mis saaks olla veel loogilisem kui ka see linn oma vägagi eriilmeliste kultuuritraditsioonidega juba algusest peale ettevalmistusse kaasata ja jõud ühendada," kommenteeris Narva linnapea.
Pärast koostööleppe allkirjastamist toimus sealsamas Tallinnas Narva, Tartu ja Rakvere linnapea debatt "Euroopa kultuuripealinn 2024: kes ja miks?".
Peale selle tutvustati Tallinnas publikule 21.-23. septembrini kavas olevat uut linnafestivali "Station Narva", mida korraldatakse omamoodi jätkuna rahvusvahelisele uue muusika ja linnakultuuri festivalile "Tallinn Music Week". Just neil päevil saab Narva traditsiooniliselt kolmeks kuuks Eesti sügispealinnaks.
Narvalt oodatakse reaalseid tegusid
Narva linna loomingulistes algatustes sageli osalev peaarhitekt Ivan Sergejev on veendunud, et piirilinn on leidnud Rakvere näol väga olulise liitlase.
"Minu meelest moodustavad Narva ja Rakvere väga hea meeskonna ning mul on selle üle ülimalt hea meel. Sõlmitud koostöölepe on esialgu vaid väga üldine raamleping. Millestki konkreetsemast rääkimiseks saame me veel korduvalt kokku, et arutada, mida nimelt teha oleks tarvis."
Sergejev usub, et kultuuripealinnaks oleku ajal täiendab Rakvere Narvat ning konkurentsi nende vahel ei teki.
"Tuleb lihtsalt leida võimalikult head sünergiavõimalused: mis on olemas Rakverel ja mida meil pole − näiteks laululava − või mis on olemas meil ja mida pole neil − näiteks Kreenholmi kompleks. See tähendab, et tuleb leida Narva ja Rakvere ühised kokkupuutepunktid − ning et see oleks kõigile kasulik."
Pärast Tallinnas aset leidnud kohtumisi märkis Sergejev, et kasvanud on nii üldine tähelepanu Narva suhtes kui ka piirilinnale seatavad ootused.
"Nüüd, kui me oleme mingitest kindlatest asjadest teada andnud, kui inimesed näevad, et Narvas tõepoolest midagi toimub, on tekkinud ootused selle suhtes, mida Narva lõpptulemusena saavutada võiks. Narval on aeg tegudega kinnitada seda mainet, mille loomisega me jõuliselt tegeleme − mingisugusest postindustriaalsest segasusest uude helgesse tulevikku liikuva progressiivse linna mainet. Ning seda ei pea Narva eest tegema mitte keegi teine, vaid linn ise peab selle tegevuse gravitatsiooni tunnetama."