Jõhvi asus võitlusse kalmistu hüljatud haudadega

Mullu sügisel ilmusid Jõhvi kalmistule hüljatud haudade juurde infotahvlid, mis hoiatavad, et kui hauaplatsi korda ei tehta, lubatakse sinna tulevast aastast peale matta. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Umbes 200 mahajäetud hauaplatsi häirib Jõhvi kalmistu heakorda ning vallavalitsus on asunud välja selgitama nende võimalikke omanikke ja sinna maetute omakseid. 

Eelmise aasta sügisel paigaldati Jõhvi kalmistu 20 hooldamata hauaplatsi juurde infotahvlid hoiatusega, et kui haudasid korda ei tehta, võetakse need alates 2019. aastast korduvkasutusse.

Andmed ebapiisavad

Jõhvi vallavalitsuse heakorraspetsialist Liivi Mölder ütles, et sildid on välja pandud hauaplatside juurde, mida vald on ise koristanud ning kus on puhastamise käigus tulnud välja vanu hauakive ja -plaate. "Keegi seal hooldamas ei käi, sinna on maetud aastaid tagasi − nii eelmise sajandi 50ndatel kui ka 70ndatel," rääkis Mölder.

Probleem on selles, et Jõhvi kalmistule maetute kohta on andmed lünklikud − korralik andmebaas algab alles 1993. aastast. Vallal on kasutada küll Jõhvi Mihkli kiriku raamatute andmeid, ent needki on lünklikud. Osalt

1943. aastal kiriku leerimajast alguse saanud põlengu tõttu. Leerimaja kasutasid sakslased oma moonalaona ja ühe versiooni kohaselt pandi see põlema, et varjata väidetavat puudujääki. Toonases tulekahjus hävis suur osa Jõhvi elumajadest − kokku 169 maja. Põles ka kirik, kus hävis osa dokumente.

Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur ütles, et suurem osa raamatutest ja dokumentatsioonist on siiski säilinud. Kuid kui tegemist on näiteks nimetu hauaga, kus püsti vaid rist, on sellest vähe kasu − kirikuraamatutesse ei kantud kalmistule maetute täpset asukohta.

Liivi Möldri sõnul on reeglina kiriku andmetesse kirjutatud, kes millal on maetud ja kas kalmistu eesti või vene poolele.

Tema sõnul pole kõikide hooldamata haudade juurde veel hoiatussilte jõutud panna, kuid kokku on umbes paarsada neid, mis aja jooksul korrastamist vajavad. Korrastamine aga tähendab seda, et kui omanikud või maetute järglased välja ei ilmu, lubatakse nendele haudadele uusi matuseid. Eeskirja kohaselt võib vanale hauale uue matuse teha 30 aasta möödumisel.

Ent see pole ajendatud niivõrd ruumipuudusest Jõhvi kalmistul. Liivi Möldri sõnul saab Jõhvi kalmistu uude kvartalisse matta veel 10 aastat ja kauemgi, sest paljudel Jõhvi elanikel on hauaplatsid kalmistul olemas.

"Eesmärk on see, et kalmistu saaks parema näo ja mahajäetud hauaplatsid ei risustaks seda. Kui mina käin ja kraabin hauaplatsi puhtaks, aga kõrval on selline võsa, siis on see väga näotu," sõnas Mölder. Seni pole ühegi infotahvliga märgistatud hauaplatsi omanik või maetu lähedane vallavalitsusega ühendust võtnud.

Prügistajad tekitavad peavalu

Endiselt tekitavad vallavõimudele peavalu inimesed, kes Jõhvi kalmistu konterineritesse ja nende lähedusse ebaseaduslikult oma olme- ja muid jäätmeid toovad. Illegaalse prügistamise kõrghetk on tavaliselt kevadel ja sügisel − siis on tarvis iga nädal konteineritühjendust tellida. Nii võib aprillis-mais vallavalitsusel selleks kuluda ligi 4000-5000 eurot kuus. Aastas läheb prügi väljavedu kalmistult vallale maksma umbes 40 000 eurot.

"Ega need olegi tihti Jõhvi elanikud. Oma prahti toob siia väga palju Kohtla-Järve inimesi, samuti tuuakse seda näiteks Sillamäelt. Viimane kord, kui prügitooja tuvastasime, selgus, et ta on Vaivarast," selgitas Liivi Mölder.

Mõne aasta eest paigaldati ebaseaduslike prahitoojate tabamiseks kalmistule valvekaamera ning selle abil on üksjagu prügistajaid ka tabatud ja neid trahvitud. "Ega ma ise jõuakski kogu aeg seal kalmistul neid passida," sõnas heakorraspetsialist.