/nginx/o/2018/04/21/11983046t1h063a.jpg)
Kohtla-Järve KredExist lammutustoetust ei saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutus KredEx ei maksnud Kohtla-Järvele tühjalt seisvate majade lammutamiseks toetust, põhjendades seda sellega, et linn on juba varem saanud toetust Kalevi 33 asunud hoone lammutamiseks.
Kohtla-Järve otsib võimalusi tühjaks jäänud hoonete, sealhulgas Sompa endiste elumajade lammutamiseks. Selleks aga kulub kenake summa ning oma jõududega on omavalitsusel seda keeruline teha. Linn lootis saada toetust KredExist, kuhu esitas taotluse lammutustoetuse saamiseks.
Piiriks 60 000
Lammutustoetuse eesmärk on lammutuskulude osalise riikliku toetamise abil aidata kohalikel omavalitsustel lammutada kasutusest välja langenud elamuid, mis on muutunud ebaesteetiliseks, varisemis- või tuleohtlikuks ning mille renoveerimine on ebaotstarbekas ja mida ei ole õnnestunud võõrandada, ning vabastada maa-ala taas loodusele, põllumajandusele või võimaldada kujundada see avalikuks ruumiks.
Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot. Toetuse taotleja peab toetuse saamise korral finantseerima vähemalt 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest.
Kohtla-Järve sai oma taotlusele KredExist eitava vastuse, ehkki linnapea Ljudmila Jantšenko ütles telekanalile LiTeS, et linn on valmis finantseerima üle 50 protsendi lammutamisele tehtavatest kulutustest, nagu ka Kalevi 33. hoone puhul, mille tarvis KredEx eraldas 60 000 eurot, kohaliku omavalitsuse omaosalus aga oli 120 000 eurot.
Linnapea märkis, et KredExi äraütlemise põhjus vajab veel täpsustamist.
Linn pöördus ministrite poole
Pärast eitavat vastust KredExist pöördus linnapea kirjaga majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo poole.
"Kohtla-Järvel on mahajäetud hooneid, mis valdavalt paiknevad püsivalt asustatud eluhoonete läheduses, risustavad linnapilti ja võivad kujutada endast ohtu kohalikule elanikkonnale. Kuna Kohtla-Järve linna eelarve on piiratud ja lammutamist vajavaid ohtlikke hooneid on palju, ei toetaks linnavolikogu nende lammutamist ainult linna raha toel," seisab linnapea kirjas.
Jantšenko märgib seal, et kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks saab küll taotleda toetust, kuid raha selleks ei ole nii palju, et jätkuks kõikide ohtlike hoonete lammutamiseks. "Sihtasutuse KredEx kohalikele omavalitsustele suunatud lammutustoetuse tingimustes on märgitud, et maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot, kuid ka riigikontrolli 2016. aasta auditis tõdeti, et Kohtla-Järvel on alakasutatud aladel seisvate kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks vaja mitmeid kordi suuremat summat, kui on SA KredEx lammutustoetuse eelarve kokku," lisas Jantšenko.
"Kuna olemasolevast toetusest ei piisa Kohtla-Järve linna omandusse kuuluvate tühjana seisvate hoonete lammutamiseks, palume teil kaaluda lisatoetusmeetmete või -vahendite rakendamist," märkis linnapea.