Tammiku puhkeala enne 38 aastat ei tule

Puhkeala ei teki Tammiku mägede ümbrusse enne, kui kaevandaja hoonestusõiguse aeg 2056. aastal läbi saab. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Kaevandusfirmat ei saa kohustada Tammiku aheraineladestut puhkealaks sobivaks korrastama, sest tegemist on jäätmehoidla maaga, mille sihtotstarvet ei saa muuta, kuni Enefit Kaevandustel kehtib seal hoonestusõigus.  

Kaevandaja soov peatatud Tammiku kaevanduse kohal olev ladestatud aheraineala korrastada tõstis taas päevakorrale Jõhvi valla ammuse kavatsuse sinna tulevikus puhkeala rajada.

Kui keskkonnaamet kaevandajale ala korrastamistingimuste väljastamiseks vallavalitsuselt arvamust küsis, vastas vald mitme konkreetse ettepanekuga. Kõigepealt polnud vald nõus kaevandaja eeldusega, et kunagi võib neist mägedest hakata killustikku tootma.

2013. aastal kinnitatud valla üldplaneeringu kohaselt on Tammiku alevikus aherainepuistangute ala määratud perspektiivseks puhkealaks. Niisiis pole selle maa korrastamine jäätmehoidla ja tootmismaana valla üldplaneeringuga kooskõlas.

Teiseks soovis vallavalitsus, et korrastamistööde käigus tekitataks reljeef, mida saaks kasutada puhkeala rajamiseks, muu hulgas antaks ebapüsivatele nõlvadele varisemist vältiv kalle, ning loodaks soodsad tingimused looduslikuks taimestumiseks.

Jäätmehoidla maa veel aastakümneteks 

Keskkonnaamet võttis need ettepanekud arvesse suurte mööndustega.

Kui vallavõim aru päris, miks nende tähtsamaid ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse pole võetud, vastas amet põhjaliku selgitusega.

Et kaevandatud maa korrastamise suunda pole kaevandamisloale kantud, tegemist on jäätmehoidla maaga ja ettevõte ei plaani lähiajal maa sihtotstarvet muuta. Kuna Enefit Kaevandustel on seal aastani 2056 hoonestusõigus, saab maa sihtotstarvet muuta alles siis, kui ettevõte hoonestusõigusest loobub ja teised kasutajad maad endale taotlevad.

Mis tähendab, et praegu ettevõttele tingimusi andes pole keskkonnaametil alust nõuda ala korrastamist puhkealaks sobiva reljeefiga alaks. Küll aga lisati tingimuseks, et reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased ja ohutud.

Enim oli vallavõim vastu ettevõtte kavatsusele sel alal ehk tulevikus veel aherainest killustikku tootma hakata.

"Korrastatav ala piirneb Pauliku küla ja seal elavate alaliste elanike kinnistutega, lähedal asub Tammiku alevik, Tammiku kaevanduse kõrvale kerkib perspektiivne ja arenev elurajoon," pole vallavalitsus nõus, et korrastatavatel maadel hakatakse killustikku tootma või alustatakse muud pikaajalise negatiivse mõjuga tegevust.

Selle sooviga keskkonnaamet arvestas: tingimustesse pandi kirja, et killustiku tootmist selle projekti raames ei käsitletaks.

Kaevandaja võiks vallale vastu tulla

Vallavalitsuse arendusnõuniku Rein Luuse sõnul on hea, et killustiku tootmine välja jääb, aga kuna see jääb välja üksnes "selle projekti" ehk siis korrastamise ajal, kaevandusfirma hoonestusõigus kehtib aga veel kümneid aastaid pärast seda, ei anna see vallale mingit garantiid.

"Me tahaksime selle võimaluse juba eos üldse välistada. Et inimesed, kes seal lähikonnas elavad või kavatsevad sinna lähiaastatel elama asuda, ei peaks elama võimaliku tööstuse hirmus," ütles ta.

Samuti tahaks vallavalitsus siiski näha selles piirkonnas keskkonna rikkunud kaevandaja vastutulekut ehk ala korrastamist tulevase puhkealaga arvestades.

"Kaevandustega on meie piirkonnale niigi haiget tehtud, riik võiks nüüd seda kohalikele elanikele pisutki heastada."

Kas vallavalitsus keskkonnaametiga kirjavahetust jätkab, ei osanud Luuse eile öelda.

"Teeme endale kõigepealt selgeks, kas sellel on mõtet. Kui mitte, siis eriarvamusele jääme igal juhul."