Selisoo matkarada hakatakse lõpuks ometi uuendama
25. aprill 2018, 23:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selisoo matkaraja Väike-Pungerja-poolse otsa väga kehvas seisus laudtee uuendamine peaks lähipäevil lahti minema; lepingu järgi on tööde lõpptähtaeg sügisel.
"Aastaid tagasi Eesti eri osades uurimiseks sobivaid soid valides valisime ka Seli raba Ida-Virumaal ja olulist rolli selles mängis laudtee olemasolu, mis võimaldab suhteliselt kiiresti ja mugavalt uurimisalale pääseda," rääkis Kohtla-Järvelt pärit sooteadlane, Tartu ülikooli vanemteadur Edgar Karofeld.
Turbasammalde juurdekasvu mõõtmiseks käivad teadlased seal iga aasta aprillis ja oktoobris.
"Kahjuks näeme, kuidas laudteel on lastud laguneda, see on libeduse tõttu juba lausa ohtlik. Kuigi juba paar aastat tagasi pandi laudtee otsa juurde silt lubadusega tee aastatel 2016-2017 rekonstrueerida, selgus eelmisel laupäeval taas Selisoos käies, et midagi pole tehtud. Külmunud pinnasega aeg, mil olnuks võimalik tööd ilma loodust oluliselt kahjustamata ära teha, on mööda lastud. Kohe algab ka lindude pesitsemine, mil igasugune häiring kaitsealal oleks kurjast," muretses ta.
Karofeld viitas, et kuigi laudtee on ohtlikuks lagunenud, leiab infopunktidest endiselt Seli raba voldikuid ja internetist juhiseid sinna minemiseks ning tee ääres on viidad, mis suunavad inimesi matkarajale.
Projekteerimine venis ...
Selisoo laudtee kehvast seisukorrast rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastuskorralduse osakonna Ida-Virumaa külastusala juht Heinar Juuse juba mitu aastat tagasi, kui sealne vaatetorn ümber kukkus ja maha lammutati. Siis oli kaks kilomeetrit laudteed − Metskülast Suurlaukani ja sealt natuke edasi − juba välja vahetatud. Varasema haavapuidu asemel kasutati mändi lootuses, et see paremini vastu peab. Seni on üsna hästi pidanudki.
Laudtee ülejäänud osa ehk Väike-Pungerja-poolse otsa rekonstrueerimisest on pikalt räägitud ja seda on pikalt projekteeritud.
Neli aastat tagasi oli suurejooneline plaan projekteerida kogu 4,8 kilomeetri pikkune laudtee korraga, hõlmates ka juba varem uuendatud osa (selle tegemise aegu polnud projekti veel vaja), ning järgmisel talvel tööd ära teha.
Lõpuks jäädi ikka üksnes veel uuendamist vajava teeosa projekteerimise juurde ning üksiti otsustati, et raja keskel olnud ring jäetakse üldse ära, mistap tee kogupikkuseks jääb neli kilomeetrit ehk siis rekonstrueerimist vajab pool sellest.
"Projekteerimine algas 2015. aastal, aga projekteerija valearvestuste tõttu jäid tal kõik projektid venima − meil nii Selisoo laudtee kui Iisaku vaatetorni oma − ja said valmis pooleaastase hilinemisega," rääkis Juuse.
... ehitamise algus venis
Mullu sügisel jõudis RMK lõpuks ehitushankeni ning septembris sõlmiti töövõtuleping OÜga Meris. Tööde lõpptähtaeg on tänavu septembris.
"Selleks, et materjali saaks kohale tuua, peab ootama, kuni maa külmub. Kui juhtub, et ei külmugi, tuleb oodata kevadeni, kui piisavalt kuivaks läheb," rääkis Juuse jaanuaris.
Maa külmus üsna varsti, ent ehitaja oma muude tööde kõrvalt Selisoosse ei jõudnud.
"Suhtlesin nendega viimati esmaspäeval, lubasid alustada, kui soost lumi läinud on," rääkis Juuse eile. "Nende endi jutt oli, et talvel ei saanud nad ehitada, sest vana laudtee on vaja enne kätte saada ja välja vedada, lume alt aga seda kätte ei saanud. Soovitasin neil vähemalt uue tee materjali külmunud pinnase ajal soo peale sisse vedada, aga nemad tahavad nii teha, et hakkavad uue tee ehitusega Väike-Pungerja-poolsest otsast minema, võttes vana tee vahetult enne üles, ning veavad materjali juba mööda uut teed kohale.
Juuse sõnul lubas ehitaja töid lähipäevil alustada.
"Aga tööde graafikut pole nad veel esitanud," märkis Juuse. "Heal juhul võiks loota, et jaanipäeval saavad inimesed juba sellele teele minna, aga lubada ei julge ma midagi."
Selisoo matkaraja äärde tulevad ka uus katusealune, kuivkäimla ja infotahvlid.
Kummaline raie
Läinud laupäeval Selisoos käinud Edgar Karofeldile jäid silma matkaraja juurde viiva tee ääres maha võetud puud.
Need ei olnud maapinna lähedalt maha saetud ja ära viidud, vaid 30 - 50 cm kõrguselt kuidagi (giljotiiniga?) puruks pigistatud ja sinna maha jäetud. Sellised järatud tüükad jätavad ikka väga koleda pildi, eriti tee ääres, mis peaks viima sind matkarajale ja loodust tutvustama," oli ta nördinud.
Heina Juuse ütles pärast olukorraga tutvumist, et selliselt maha võetud puud palistavad kogu teed alates Väike-Pungerja teeristist matkaraja alguseni.
"RMK seda raiet tellinud ei ole, uurime praegu, kuidas see sinna võis tekkida," ütles ta.