Narva kaalub Daumani ja Tiimanni tänava ümbernimetamist
3. mai 2018, 22:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvast pärit eakas naisterahvas pöördus presidendi ja presidendi kantselei poole, juhtimaks tähelepanu asjaolule, et tema sünnilinnas kannavad kaks tänavat endiselt kommunistliku mõrtsuka nime.
1994. ja 1995. aastal korraldati Narvas paar kampaaniat nõukogulike tänavanimede kõrvaldamiseks, ent kahte eelnimetatud tänavat neist ükski millegipärast ei puudutanud. Ehkki toona eraldati raha isegi selliste pikkade tänavate ümbernimetamiseks nagu Jaan Anvelti tänav (praeguseks Paul Kerese tänavaks) ning Lenini prospekt (Joala tänavaks).
Põhjarannik juhtis juba 2002. aastal avalikkuse tähelepanu sellele, et Narvas kannavad paljud tänavad endiselt Eesti Vabariigi vastu võidelnud ja süütute inimeste mõrvadega seotud punarevolutsionääride nimesid. Sellest said innustust ka ühiskondlike liikumiste ja organisatsioonide esindajad, kes esitasid üleskutsed enamlaste nimesid kandvate tänavate nimede muutmiseks, ent Narva volikogu liikmed ei söandanud toona oma valijate ajaloomälu häirima hakata.
Kohalikele poliitikuile ei lisanud otsusekindlust ka 2003. aasta mais Narvas käinud siseministeeriumi juures tegutseva kohanimenõukogu liikmed − nemadki soovitasid linnavõimudel anda 1918.-1919. aastal terroriga tegelnud enamlaste nimesid kandvatele tänavatele uued nimed.
Narvalanna emotsionaalne kiri
Narvast pärit ja sõjaeelse Narva elanik Virve Kaljuste-Tootsi oli pärast sõda sunnitud kolima Tallinna, kuna tagasi Narva toonased võimud teda enam ei lasknud. Naine elab Tallinnas tänini ning võitleb juba mitu aastat selle nimel, et Tiimanni ja Daumani nimi tema sünnilinna kaardilt kõrvaldatud saaks.
Narva linnasekretär Ants Liimets ütles Põhjarannikule, et on selle daamiga mitu korda kohtunud ning too on talle nende kahe tänava ümbernimetamise olulisust iga kord meelde tuletanud. Liimets omakorda aga on talle öelnud, et otsuse tänavanimede muutmise kohta saab teha vaid linnavolikogu − kuid ei tee seda.
Sellesama küsimuse tõstatas president Kersti Kaljulaid tänavu veebruaris Narvas viibides. Liimetsa sõnul puudutasid nad seda teemat möödaminnes presidendi ja Narva linnapeaga Vabadussõjas hukkunute matmispaika külastades.
3. aprillil saatis Virve Kaljuste-Tootsi presidendile ja presidendi kantseleile emotsionaalse e-kirja. "Olen ennesõjaaegne narvalane. See oli mu sünnilinn ja kogu meie suguvõsa on seotud kunagise Narvaga. See kunagine linn on mu südames. Seda ei saa ma öelda praeguse Narva nime kandva asumi kohta," kirjutab ta muu hulgas ning soovitab presidendil lugeda mõnd vanast linnast jutustavat raamatut.
Seejärel jõuab kirja autor oma pöördumise põhiteema − kommunistidest punamõrtsukate Tiimanni ja Daumani nime kandvate tänavate ümbernimetamise juurde. "Need kaks meest olid juhtivad töötajad ja nende käsul loobiti noori vangilangenud vabadussõdalasi sibiaukudesse ELAVALT. Mäletan, et mu ema, kes siis oli laps, nägi, kui neid hiljem sealt välja toodi, ja mu isa rääkis sellest. On ka teisi veneaegsete tegelaste tänavanimesid. On selline asi võimalik, et juba 2003. aastast alates on see küsimus olnud arutusel, kuid midagi ei tehta selle lahendamiseks? Saan väga kummalisi vastuseid. Hr Liimets ja veel mõned on minuga nõus, kuid volikogu on nagu kivimüür, mille vastu põrkun. Neile ilmselt siinsed seadused ei kehti. Palun Teie abi, et see probleem lahendatud saaks. Räägitakse kultuurilinnast! Vana Narva küll, kuid praegune... kahtlen."
Saadikute otsustada
Möödunud nädalal edastas presidendi kantselei Kaljuste-Tootsi kirja Narva linnapeale. Kantselei direktor Tiit Riisalo lisas endise narvalanna kirjale omapoolse kommentaarina, et tegemist on "õigustatult pahase pöördumisega". Riisalo palus Narva linnapeal presidendile hiljem teada anda, mida kirja saatnud naisele vastati.
Linnavalitsus valmistas eile ette, arutas ja saatis linnavolikogule arutamiseks kahe nimetatud tänava ümbernimetamise eelnõu. Ants Liimetsa sõnul vaidlusi ei olnud ning arutati vaid, millised uued nimed võiks nendele tänavatele anda.
Linnavalitsus käis volikogule välja variandi, et Tiimanni tänavast võiks taas saada Soldino tänav, vaatamata sellele, et Narva haldusterritooriumil on juba olemas Soldina tee.
Daumani tänavaga oli veidi keerulisem: algul tehti ettepanek nimetada Daumani tänav ümber Lume tänavaks (arvestades, et tolles mikrorajoonis juba on loodusteemalise nimega tänavaid), ent siis selgus, et ühes Narva aiandusühistus on sellise nimega tänav olemas. Siis mõeldi välja uus variant − Koidu tänav, ehkki Narva vanas osas juba on kõlalt sarnane Koidula tänav.
Narva linnavalitsuse ettepanek on linnavolikogule vaid soovitus ning lõpptulemusena teevad otsuse tänavate ümbernimetamise või ümber nimetamata jätmise kohta volikogu liikmed. Põhjarannik küsitles paari saadikukomisjoni esimeest, kes tunnistasid, et pole selle küsimuse vastu veel huvi tundnud ning seetõttu ei oska nad esialgu ka öelda, kas linnal on säärast ümbernimetamist vaja või mitte.