Narva-Jõesuu metsade kaitseks koguti 3000 allkirja
10. mai 2018, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva-Jõesuu, Narva ja teiste omavalitsuste elanikud kogusid 1111 elektroonilist ja 1829 käsitsiallkirja Narva-Jõesuu männimetsade kaitseks.
Narva-Jõesuus elav Natalja Pesotšinskaja, kes oli üks allkirjade kogumise aktsiooni eestvedajatest, ütles, et elektroonilised allkirjad anti interneti teel üle riigikogule, kus esmalt vaatab selle pöördumise läbi parlamendi kantselei. Käsitsi allkirjastatud pöördumine aga antakse üle Narva-Jõesuu linnapeale Maksim Iljinile, pärast seda kui linnapeaga on kokku lepitud talle sobiv kohtumise aeg.
Linnade kopsud
"Mets on võrdselt mererannaga olnud ajalooliselt Narva-Jõesuu kuurordi visiitkaart. Me tahame säilitada oma "silmatera" − puhast männiõhku. Narva-Jõesuud ümbritseva metsaga riigi rahakotti just väga ei täida, kuid turistide ja kohalike elanike meelitamisele Narva-Jõesuu kuurorti aitab ilus männimets vägagi kaasa. Metsa hävitamine on, nagu saeks maha oksa, millel ise istume. Meie metsad on Narva, Sillamäe ja muidugi Narva-Jõesuu kopsud," on pöördumises muu hulgas kirjas.
Märtsis korraldasid needsamad Narva-Jõesuu elanikud kohtumise kohalike võimude ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindajatega, selgitamaks välja, mida, kus, millal ja millises järjekorras on kavas lähiajal raiuma hakata. Metsaülemad selgitasid toona, et lähemaks kaheks-kolmeks aastaks ei ole Narva-Jõesuu ümbruses rohkem raieid plaanitud.
Samas jätkub erametsade langetamine tänini ja seda lausa kolossaalses mahus. Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin märkis, et kohalikul omavalitsusel selle üle võimu pole ning raielubade väljastamisega erametsaomanikele tegeleb keskkonnaamet.
Otsivad kokkulepet
Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid rääkis aprillis Põhjarannikule, et omavalitsus hakkab peagi koostama linna üldplaneeringut ning selle käigus saab metsaraiele piiranguid kehtestada. Luhalaid ei pea RMKd mitte vaenlaseks, vaid partneriks, kellega on võimalik kokkulepetele jõuda, samas kui erametsaomanike puhul on piirangute kehtestamine tõepoolest keeruline ülesanne.
Narva-Jõesuu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Metsis märkis, et metsade võtmine kohaliku kaitse alla võib pikemas perspektiivis linnale karuteene teha. "Need männikud on kohati juba 180 aastat vanad. Kui tuleb mingi haigus või suur tuulemurd − kes selle tagajärgedega siis tegeleb? See ei ole nii lihtne, kõike tuleb enne põhjalikult kaaluda."