Kahe kaevuri surm: prokurör soovib ettevõtet karistada 8 miljoni euroga

Vladimir Šalašinski (vasakul) ja Igor Agutin, kes prokuröri kinnitusel Estonia kaevanduses õnnetuse ajal tööohutuse eest vastutasid, endal süüd ei näe. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Neljapäeval palus prokurör Viru maakohtus toimunud istungil karistada kaevandusettevõtet üle kolme aasta tagasi kahe kaevuri surmaga lõppenud õnnetuse eest rohkem kui 8 miljoni euro suuruse rahalise karistusega. Kahele toonasele töötajale küsis prokurör aga tingimisi vangistust.

Tänavu jaanuaris alanud kohtuprotsess, kus süüdistatavad on Enefit Kaevandused AS ning kaks selle töötajat (üks nüüdseks endine), algas maakohtus tänavu jaanuaris.

Süüdistus on seotud kolm aastat tagasi toimunud traagilise õnnetusega. Mõistatuslik juhtum leidis Estonia kaevanduses aset 2015. aasta 29. jaanuaril, kui põlevkiviettevõte − toonase nimega Eesti Energia Kaevandused (praegu Enefit Kaevandused) − andis teada, et allmaakaevanduses on leitud kahe kaevuri surnukeha.

Mürk jäi tuvastamata

Rohkem kui 15 aastat kaevanduses töötanud läbindajaid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud. Nende vahetus algas hommikul kell 8 ja lõppes samal päeval kell 17.30. Juba toona oletati, et mehed võisid gaasi tõttu surra.

Juhtumi uurimiseks algatati kriminaalasi. Järgnenud uurimine ning kohtuekspertiis tuvastasid prokuratuuri kinnitusel, et mehed hukkusidki mürgistuse tagajärjel. Ent millesse täpselt, seda ei teata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et surma põhjustas tuvastamata gaas või aur. Kriminaalsüüdistus esitati kaevandusettevõttele, Estonia kaevanduse töökeskkonna spetsialistile Vladimir Šalašinskile (63) ja nüüd juba endisele peainsenerile Igor Agutinile (52).

Hukkunud meeste ülesanne oli rajada tuulutusšurf maapinnale. Šurf ise oli kindla nurga all kaldu ning mehed olid jõudnud sellega kaevanduspinnast 64 meetri kõrgusele.

Eile rääkis prokurör Sigrid Nurm kohtus, et kuigi ekspertiis surma põhjustanud gaasi kindlaks ei teinud, on tema sõnul eksperdi poolt tõsikindlalt tõendatud, et selle põhjustas suur kogus mürgist gaasi või auru. Ekspert pidas siin võimalikuks süsihappegaasi, sinihappeühendeid või tsüaniide, mille jäljed aga pärast surma inimkehast kiiresti kaovad.

Prokuröri sõnul on juhtunu eest vastutav tööandja ning selle vastutavad töötajad Agutin ja Šalašinski.

Nurm väitis kohtus, et uurimine tuvastas hulgaliselt möödalaskmisi tööohutuses ning järelevalves. "Tööandjal puudus tööohutuse üle igasugune järelevalve," rääkis ta.

Ta loetles, et maa all töötavatel inimestel polnud enamasti gaasianalüsaatoreid, mis võimaldaksid määrata kaevanduses levivate  gaaside kontsentratsiooni. Need, mis olid, polnud piisavalt universaalsed. Samuti polnud prokuröri sõnul analüüsitud seda, kuidas mõjutavad maa-alust õhusaastet sinna toodud diiselmasinad, eelkõige kopplaadurid, kontrollimata oli rajatava šurfi töökeskkond jne.

"Nimetatud juhul hüüdis õnnetus tulles ja hoolsa käitumise korral oleks võinud seda vältida," sõnas Nurm, kelle arvates püüdis kaevandusettevõte tööohutuselt kokkuhoiuga suurendada oma kasumit, seades ohtu inimesi, kes talle seda kasumit toodavad.

Advokaat: tööohutus oli põhjalikult reguleeritud

Enefit Kaevanduste kaitsja, vandeadvokaat Aivar Pilv leidis aga, et süüdistada ettevõtet ja selle töötajaid kahe kaevuri surmas pole alust, sest süüdistuse suurim puudus on, et see ei anna vastust küsimusele, mida oleks ettevõte pidanud tegema ja kuidas käituma, et traagilist tagajärge ära hoida.

"Kuidas saab tuvastamata gaasi mittetuvastamist ette heita ettevõttele?" küsis ta, viidates asjaolule, et siiani pole teada, mis gaas kaevurid tappis, mistõttu ei saanud ettevõte ka ette näha sellise õnnetuse võimalikkust.

Vastupidi prokurörile kinnitas Pilv, et tööohutus ja -tervishoid on Enefit Kaevandustes väga põhjalikult reguleeritud, kuid "ettevõte ei saa vastutada riskide eest, mida pole võimalik ette näha".

Pilv tõi esile ka asjaolu, et Ivanovi ja Sannikovi enesekaitsevahendid leiti pärast õnnetust nende autost, mis toob esile küsimuse ka nende endi vastutusest juhtunu eest.

Selle etteheite pareeris prokurör oma kõnes väitega, et ekspertiis tuvastas, et surmav gaas oli lõhnatu ja värvitu, mistõttu poleks enesekaitsevahenditest ka siis kasu olnud, kui neil oleks need kaasas, ja küsimus oli ohtlikus töökeskkonnas.

Ka Šalašinski ja Agutin kinnitasid vestluses Põhjarannikule, et ei näe endal mingit süüd, kuna ekspertiis ei tuvastanud, missuguse gaasiga on tegu, seetõttu põhineb süüdistus oletustel.

8 miljonit

Prokurör palus kõik kolm kohtualust süüdi mõista töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

Seadus lubab selle paragrahvi alusel karistada juriidilist isikut kuni 16 miljoni euro suuruse rahalise karistusega; prokurör palus kohtul määrata karistus sellest keskmises määras, milleks on veidi üle 8 miljoni euro. Tema arvates pole see ülemäära suur karistus, sest ettevõtte käive ja kasum on kordades suuremad. Agutinit ja Šalašinskit soovib prokurör karistada kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mille puhul rakendataks kolme aasta pikkust katseaega.

Samuti toetas ta hukkunute perede kasuks tsiviilhagi väljamõistmist.

Kohus jätkub järgmisel nädalal.