Vangid ei taha sentide eest töötada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangistusseadus näeb ette, et kõik vangid peavad kohustuslikus korras tööd tegema, kui neile sellekohane korraldus antakse. Peamiselt on need seotud vanglasiseste majandustöödega. 

MATTI KÄMÄRÄ
Vangistusseadus näeb ette, et kõik vangid peavad kohustuslikus korras tööd tegema, kui neile sellekohane korraldus antakse. Peamiselt on need seotud vanglasiseste majandustöödega. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Kümned vangid pöörduvad igal aastal kohtusse kaebusega, et neid sunnitakse tööle, kuigi selleks väidetavalt õigust pole, ning keeldumise korral ootab kartserikaristus. 

Seaduse järgi on kinnipeetavad vanglas kohustatud töötama. Enamik vange töötab vanglas majandustöödel: nad koristavad, töötavad köögis, sorteerivad prügi, jagavad ja korjavad pesu jne.

Keeldumine toob kartseri

Majandustöid teeb Viru vanglas umbes 300 vangi. Kokku on seal umbes 800 süüdimõistetud kinnipeetavat.

Kohtutel tuleb aga aeg-ajalt läbi vaadata vangide kaebusi, mis on põhjustatud nende määramisest majandustöödele. Tööst keeldumine toob kaasa kartserikaristuse ehk isoleerimise askeetlikusse kambrisse, kus magadagi tuleb põrandal. Nii pöörduvadki tööst keelduvad kinnipeetavad kohtusse, viidates tavaliselt terviseprobleemidele.

Põhjarannik kirjutas möödunud suvel Viru vanglas istuvast allilmategelasest Assar Paulusest, kes keeldus koristajana töötamast ja viitas põhjusena seljahädadele. Mees ei saanud õigust ning kohus pidas ka kartserikaristusi keeldumise eest õigustatuks.

Mitmed vangid on aga Põhjarannikule rääkinud, et osa kinnipeetavaid keeldub majandustöödel töötamisest seetõttu, et selle eest makstakse sandikopikaid.

Majandustöid tegev vang saab tunnitasuna 63 senti, ent sellest kätte saab ta vaid väikese osa.

Nii kirjutas varavastaste kuritegude eest istuv Deniss Kaljurand Põhjarannikule, et tegelikult ei jää majandustöid tegevale vangile kuigi palju kätte, sest sellest 63 sendist pool läheb nõuete katteks, kui neid on, ja 20 protsenti niinimetatud vabanemise fondi, mistõttu vangile endale jääb kasutada oma tunnipalgast 18 senti.

"Vangla kasutab odavat tööjõudu. Kuhu me küll vaid pöördunud pole, aga asi paigast ei liigu," kirjutas Kaljurand, kes lisas, et kuna töötasu on nii väike, ei suuda suur osa vangidest tagasi maksta nende vastu esitatud nõudeid.

Kümnendik miinimumpalgast

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon ütles, et vangistusseaduse kohaselt peab vangide töötasu olema vähemalt 10 protsenti kehtestatud töötasu alammäärast, mis praegu on 500 eurot. "Majandustööde puhul lähtume sellest, et vangidele oleks tagatud vabariigi valitsuse määruse nr 382 "Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord" § 2 lg 2 alusel kehtestatud töötasu alammäär vangla pakutaval tööl, milleks on 95,87 eurot kuus ehk 0,60 eurot tunnis," sõnas ta.

Nii et vangla maksab kolm senti isegi rohkem, kui miinimum ette näeb arvestusega, et tööpäevade arv on kuude lõikes erinev ning kalendrikuu töötundide arv sõltub riiklike pühade langemisest töö- või puhkepäevadele.

"Vangide töötasu määramisel on arvestatud muu hulgas ka seda, et nende eluaseme ja toitlustamise kulud katab vangla," sõnas ta. Kui vang omab kongis näiteks isiklikku veekeetjat või telerit, siis peab ta nende elektrikulu aga ise kinni maksma, nagu ka näiteks väljapoole vanglat tehtavad telefonikõned.

Libeon ütles, et ministeerium ei planeeri muutusi vangide töö tasustamisel, kuna see on seotud töötasu alammääraga ning võib muutuda koos sellega.

Aga Viru vanglas on ka 75kohaline avavangla, kust kinnipeetavad vanglast väljas eri firmades tööl käivad, ning vanglatööstus − viimases töötab puidu- ja metallitööstuses umbes 70 kinnipeetavat. Seal on töötasud hoopis kõrgemad, sest makstakse töölepingu alusel nagu kõigile tavatöötajaile ja iga soovija sinna ei pääsegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles