Maakonna aasta ema on kasvatanud oma lapsed idavirulasteks
15. mai 2018, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakonna heaks emaks 2018 pärjatud Kaja Kreismani esitasid konkursile tema lapsed. "See on hästi tore, kui oma lapsed märkavad," rõõmustas Kreisman − nelja lapse ema ja nelja lapse vanaema, ettevõtja ja aktiivne ühiskonna liige, kes on olnud tegev nii kohalikus poliitikas kui riigikogus, kes pühendab end kaitseliidule, koorilaulule ja matkamisele.
"Meie ema on olnud alati pere tugisammas. Nimetada võib teda veel mitut moodi: organiseerija, korrahoidja, tagantutsitaja, abistaja. Tähtsaks on ta alati pidanud ka ausust, töökust, järjepidevust, keskkonnasäästlikkust ja osavõtlikkust. Väikesest peale on ema meid oma tegemistega inspireerinud olema iseseisvamad ja paremad kõiges, mida me teeme, seejuures rõhunud ikka kõige tähtsamale, milleks on pere," kirjutavad Kaja Kreismani lapsed Liisu, Simmo, Mats ja Käbi.
See on vaid killuke kirjast, mis "Hea ema" konkursile läkitati ja mida esialgu ema eest salajas hoiti.
Vahva üllatus
"Tulin just "Siililt" [sõjaliselt õppuselt − toim.] ja leidsin postkastist kutse. Siis andsid lapsed lugeda teksti, mille nad olid üllitanud," meenutas Kreisman. "Kõige üllatavam oli, et Mats, kes on hästi kidakeelne, oli pool juttu kokku kirjutanud. Ma isegi ei kujutanud ette, et ta suudab niimoodi üldse kirjutada."
Emana on Kreisman uhke eelkõige kolme saavutuse üle: lapsed on kasvanud hoolivaks, iseseisvaks ja armastavad oma kodukohta, mis asub Lüganuse vallas.
"Kõik elavad Ida-Virus − selle koha pealt võin küll lipu kõrgele tõsta. Meie pere puhul on huvitav see, et elame mehega oma juurte juures: nii minu kui tema suguvõsa on liikunud võib-olla paarkümmend kilomeetrit. Ja sellest on kogu aeg juttu olnud. Oleme rääkinud, et juured on need, mis annavad jõu."
Kaks last elavad veel lapsepõlvekodus, üks poeg kilomeetri ja üks tütar 500 meetri kaugusel.
"Näiteks Käbi, kes lõpetab gümnaasiumi, õppis eelmisel aastal Ameerikas ja tal on kõik teed lahti. Aga ta ütles, et tahab siia jääda ja õppida eriala, millega saaks tööd Ida-Virus. Meil on õnnestunud koos mehega kodukohaarmastus lastesse sisse süstida," tõdes Kreisman.
Mida lapsed ise esile toovad? Ema ja isa omavahelist sidet, mis on nii tugev, et sellest võiksid kõik eeskuju võtta.
"Meid narriti pruudiks ja peigmeheks juba kolmandas klassis," kommenteeris Kreisman. "Olen 49aastane, sellest 43 aastat oleme Mehisega päevad läbi koos ja 30 aastat abielus olnud. Minu meelest läheb kogu aeg paremaks. Üha rohkem on meil koos teha ja rääkida. See on minu meelest heaks emaks olemise alus. Et naine saaks lapsi, peab olema mees ja see mees peab olema usaldusväärne."
Taaselustatud traditsioon
"Hea ema" konkursi ja tänutseremoonia korraldas Ida-Virumaa omavalitsuste liit pärast 2009. aastal katkenud traditsiooni valida maakonna aasta ema.
Ida-Virumaa omavalitsusliidu tegevdirektor Arno Rossman märkis, et üritus sai taaskorraldatud, et väärtustada emasid ning neid kodusid ja peresid, kus kasvavad tublid lapsed.
Omavalitsusliidu kultuuritöö spetsialist Erika Kõllo lisas, et konkursile esitati 11 kandidaati kuuest omavalitsusest. "Väga hoolega vaagisime, keda pärjata heaks emaks 2018. See, mida Kaja pere kõrvalt jõuab ja kui südamega ta kõike teeb, on imetlusväärne."
Kõllo arvas, et maakondlikule konkursile võiksid kandidaate esitada ka need omavalitsused, kes valivad oma linna või valla aasta ema. "Häid sõnu pole kunagi liiga palju. Järgmisel aastal püüame kaasata kõiki omavalitsusi."
Emadepäeva eel Jõhvi kontserdimajas toimunud tunnustusüritusel esitasid oma ilusaid mõtteid ja laule Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi ning Iisaku gümnaasiumi lapsed Vaili Viirlaiu ja Tanja Elkeni juhendamisel. Eesti filharmoonia kammerkoori meeskvartett pühendas oma laulud nii kõikidele "paberitega" kui ka "paberiteta" headele emadele.