/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2018/06/02/11983145t1h9f1e.jpg)
Eesti juubelitammikud kuulutati avatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avati Ida-Virumaal kaks kooliõpilaste rajatud EV100 tammeparki, millest üks asub Kohtla-Järvel ja teine Narva külje all Laagnal. Viimane laiub Narva eesti gümnaasiumi direktori õuel.
"Nii oli lihtsam kui Narva linnalt maad kaubelda," selgitas Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei, miks tillukesed tammeistikud said kahe aasta eest just tema ja abikaasa Jaagu maas mulda. Pealegi pole siis ohtu, et park jääks hooletusse − nii oma kui ka koolipere ei lase sellel juhtuda.
Laagna majapidamises elab koos mitu põlvkonda, ka klassiõpetaja Tiiu Assafrei, kelle viies klass oli eile varahommikul platsis, et anda noorele tammepargile enne avamist rohimise näol viimane lihv. "Igal sügisel paneme tammekestele võrgud ümber, muidu jänesed söövad ära. Minu klass on tammepargile täielikult pühendunud."
Kirkaga augud
Assafrei meenutas, et sedavõrd kivisele maale oli tammede istutamine tõsine tegu. "Üks hoolas vanaema tagus kirkaga sisse augud, kuhu panime mulla ja istiku. Tammekesed kasvavad ja on väga erisuguse kõrgusega, sest osa kuivas ära ning tuli asendada. Igaks juhuks on tammeistikuid varuga ja rohkem kui sada."
Eilegi pandi avamispeol ühiselt mulda uus tammeistik, asendamaks üht kuivanud puukest. Ametlikule tseremooniale järgnes suvine piknik. "Lapsed küsisid esimese asjana, kas nad võivad ööbima ka jääda," naeris õpetaja Assafrei. "Meil on suur elamine ja lapsed tahavad külas käia."
Viienda klassi õpilased Alli Pärtels, Laura Loiko, Arina Šaldova ja Laur Johannes kinnitasid, et on tammepargi üle uhked, ehkki ei suuda enam täpselt meenutada, millal kõik alguse sai.
"See oli ammu. Me mäletame tammetõrude korjamist − seda tegime kooli lähedal pargis ja saime umbes kaks kilekotitäit. Siis panime tõrud pottidesse ja seejärel istutasime maha. Käime neid päris tihti hooldamas: oleme rohinud, pannud võrke ümber ja ära võtnud," rääkisid nad.
Tammiku avamispeol osalenud Narva linnasekretär Ants Liimets soovis, et parki hoitaks hästi. Tamm on puu, mis ei kasva väga kiiresti, aga see-eest on väga tugev puu ja peab kaua vastu. Mul on ka enda maakodus tammepark − 80 istikust vähemalt 40 on läinud kasvama Narvast toodud tõrudest."
Igas maakonnas
Eile kuulutati avatuks kõik EV100 juubelitammikud. Sümboolne "Eesti 100 tamme" tammikute avamine toimus Tamsalus, kuhu istutasid oma tammepuu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Austria president Alexander Van der Bellen. Juubeliaasta kevadel on rajatud üle veerandsaja EV100 tammepargi, -salu ja -allee ning vähemalt ühe on saanud iga maakond.
"Eesti 100 tammeparkide rajamise idee sai alguse Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval, kui noored panid kasvama tuhanded tammetõrud," ütles riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. "Juubeliaastal on sellest ideest sündinud EV100 tammikud, mis hakkavad rõõmustama meid ja meie tulevaid põlvi."
Ida-Viru koolidest on Eesti juubeliaktsiooniga ühinenud ka Kiviõli 1. keskkool, kes istutab ja avab oma tammiku 5. juunil. Direktor Heidi Uustalu selgitas, et kuna laupäeval korraldab koolipere linnas "Loomefest 2018" ja kogu aur on läinud selle ettevalmistamisele, kavandati tammepark hilisemaks, kui koolis on ühtlasi õuesõppenädal.
Kõige suurem EV100 tammepark asub Ida-Virumaal Kurtnas ja see istutati 12. mail. Üle 2000 puuga tammik on Swedbanki kingitus Eesti Vabariigi juubeliks ja see rajati koostöös riigimetsa majandamise keskusega. "Tamm on läbi ajaloo olnud eestlastele eriline puu, meie tugevuse ja vastupidavuse sümbol," ütles Swedbanki juht Eestis Robert Kitt.