Kohtla-Järvele suurejoonelise spordiküla rajamise plaan on tupikus
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
13. juuli 2018, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve suurejoonelise spordiküla rajamine on jõudnud tupikusse, kuna selle ehitushinnad on osutunud mitu korda suuremaks, kui seda ettevõtmist mitmeid aastaid tagasi planeerides arvestati.
Järve linnaosasse kavandatav hiiglaslik spordiküla hõlmab muu hulgas koos ujulaga tervise- ja spordikeskuse rajamist, Keemiku staadioni rekonstrueerimist, kunstkattega jalgpalliväljaku ehitamist, vana spordihoone ja jäähalli rekonstrueerimist ning mitmeid muid objekte. Kohtla-Järve linnavalitsus lootis optimistlikult esimesi objekte ehitama asuda juba 2017. aastal, kuid tegelikkuses pole selleni veel siiani jõudnud.
Üks külm dušš teise järel
Kui projekteerimise ja kooskõlastuste kadalipp sai läbi, on ettevõtmist tabanud uued hoobid ehitushangetel, mis seavad suure küsimärgi alla kogu hiidspordiküla rajamise võimalikkuse esialgu plaanitud kujul.
Esimene tugev tagasilöök tuli aasta alguses, kui avati Keemiku staadioni rekonstrueerimise ja kunstkattega jalgpalliväljaku ehitamise hinnapakkumised. Järve gümnaasiumi juurde rajatava staadioni ja abihoone eeldatavaks maksumuseks oli 0,45 miljonit eurot käibemaksuta, aga kolmest pakkumisest kõige madalam oli kaks korda kallim. Keemiku staadioniga oli sootuks troostitu seis. Selleks oli raha planeeritud 1,2 miljonit eurot, kuid ainus pakkumine, mis laekus, oli üle 7 miljoni euro.
Järgmine külm dušš tabas linnavalitsust juuni lõpus, kui avati Järveküla teele koolinoorte loomemaja naabrusesse planeeritava tervise- ja spordikeskuse ehitamise hinnapakkumised. Linnavalitsus arvestas, et rohkem kui 20 000 ruutmeetri suurune hoone, kus hakkavad asuma 25meetrine ujula, tennisesaalid, pallimängusaalid ja jõusaal ning muud ruumid, õnnestub ehitada 6,7 miljoni euro eest. Hankest võttis osa viis tuntud ehitusfirmat, odavaim pakkumine küündis aga üle 20 miljoni euro.
Kunstkattega jalgpalliväljaku kordushange nurjus, sest sealgi ulatus odavaim hind oodatud 0,45 miljoni euro asemel üle miljoni euro. Ka kardiraja rekonstrueerimise hange lõpetati, kuna kõik hinnapakkumised olid eeldatust suuremad.
Jantšenko: need on ebareaalsed hinnad
Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko oli jahmunud hinnapakkumistest. "7 miljonit [Keemiku staadioni rekonstrueerimise eest] on naeruväärne, see on absoluutselt üle hinnatud. Keegi tegi nalja lausa," ütles ta, tõdedes samas, et teisi pakkumisi polnud.
LJUDMILLA JANTŠENKO: "7 miljonit [Keemiku staadioni rekonstrueerimise eest] on naeruväärne, see on absoluutselt üle hinnatud.
Tema sõnul ei ole ehitushinnad turul praegu reaalsed, sest paljudel omavalitsustel on käsil nelja-aastane Euroopa Liidu fondide toetusraha kasutamise periood. Aga samas ei saa ehituse algust ka väga kaugele edasi lükata, sest toetusraha tuleb tähtajaks ära kasutada. "Loodan ikkagi, et kui teeme uued hanked, siis tulevad mõistlikud hinnad ka," sõnas ta.
Keelt sõlme keeravaga nimega projekti "Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu" raames on Euroopa Liidult Kohtla-Järve linnale EASi kaudu spordiküla objektide ehituseks planeeritud veidi üle 7 miljoni euro. Kohtla-Järve linna omaosalus on ligikaudu üks miljon eurot. Sel aastal eraldas kultuuriministeerium riigieelarvest spordi- ja tervisekeskuse ehitamiseks veidi üle kolme miljoni euro. Seega saab Kohtla-Järve spordiküla ehitamisel arvestada pisut rohkem kui 11 miljoni euroga. Seni toimunud hanked on näidanud, et kõigi plaanitud objektide maksumus küünib üle 30 miljoni euro ehk raha on kolm korda vähem, kui oleks vaja.
Linnavalitsus on juba esialgseid plaane kärpinud. Näiteks algul kavandati Kohtla-Järvele 50meetrist ujulat, ent hiljem saadi aru, et selle rajamine selle projekti raames oleks ilmselgelt üle võimaluste.
Staadion ja pallimängusaalid võivad jääda tegemata
Abilinnapea Vitali Borodin, kes on mitu aastat spordiküla projekti vedanud, sõnas, et kujunenud olukorras on mõistlik hakata tegutsema objektide kaupa ja siis selgub, kui palju plaanitud asjadest õnnestub ära teha. Peatselt on kavas kolmandat korda kuulutada välja kunstkattega jalgpalliväljaku ehituse hange. "Suurendame linnapoolset osalust 200 000 - 300 000 euro võrra ja loodetavasti saame praegusest soodsama pakkumise," sõnas ta.
Nimega Wiro ristitud tervise- ja spordikeskusele on plaanis ehitushange korraldada vaid ujula, tennise- ja jõusaali osale, mis eeldatavasti ei lähe maksma rohkem kui kaheksa miljonit eurot. Ent siis ongi kogu spordiküla rajamiseks mõeldud raha suuremas osas kulutatud. Mis saab näiteks Keemiku staadioni rekonstrueerimisest? "Praegu see asi seisab," tõdes Borodin.
Kohtla-Järve volikogu noorsoo- ja spordikomisjoni esimehe Anton Dijevi sõnul peaks kavandatavad spordiobjektid panema olulisuse järgi pingeritta ja siis vaatama, mida on võimalik ära teha ja mis jääb ootama võimalikku lisaraha tulevikus. "Minu silmis on prioriteet ujula, sest sellel on palju kasutajaid ja praegune ujula on täiesti amortiseerunud," sõnas ta.
Dijevi sõnul tuleks spordiküla väljaehitamisel kaaluda ka erainvestorite kaasamist. "Linn ise väga palju raha juurde panna ei saa, kuna laenukoormus on lähiaastatel niigi lubatud piiri lähedal," sõnas ta, märkides, et ka riigilt tuleks taotleda veel lisaraha.
EAS: Kohtla-Järve peab hindama oma võimeid
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas Põhjarannikule, et linnapiirkondade toetusmeetmes, millest Kohtla-Järve suurprojekti rahastatakse, koostati esmalt projektiideedest tegevuskavad, mis said heakskiidu 2016. aasta kevadel, mille järel alustati ka ehituslikku projekteerimist.
"Tegevuskava ettepanekute ja eelarvete koostamise ajal olid ehitushinnad oluliselt madalamad kui praegu, lisaks täpsustusid tööde mahud projekteerimise käigus. Meie kogemuse põhjal võib öelda, et ehitustööd on oluliselt kallinenud kõikide nende projektide puhul, kus projekteerimist alustati 2016. aasta kevadel ja ehitushangeteni jõuti 2017. aastal," märkis ta, lisades samas, et Kohtla-Järve projekti ettepaneku koostamise ajal olid ehitustööde mahud ilmselt ka alahinnatud.
EAS: Kohtla-Järvel tuleb hinnata oma võimekust projektiga edasi minna ja otsustada, millised on nende seisukohast prioriteetsemad objektid.
Seetõttu otsustati 2016. aasta sügisel, et otstarbekas on projekt viia ellu mitmes etapis, vajaduse korral ka põhjendatud muudatustega. Esimesse etappi arvati Järve tervise- ja spordikeskuse rajamine ning teise Keemiku staadioni ja administratiivhoone rekonstrueerimine ning jalgpalliväljaku rajamine. Viimasesse etappi jäid jäähalli rekonstrueerimine, vana spordibaasi renoveerimine, kardiraja renoveerimine ja rahvaparki vabaõhuürituste tarbeks lava rajamine.
"Otsustati, et otstarbekas on esmalt keskenduda 1. ja 2. etapi tegevustele ning 3. etapi tegevuste juurde tulla pärast seda, kui on selgunud 1. ja 2. etapi tööde tegelikud maksumused," märkis Harjo.
Kuidas edasi toimida, selleks tuleb EASi hinnangul Kohtla-Järvel hinnata oma võimekust projektiga edasi minna ja otsustada, millised on nende seisukohast prioriteetsemad objektid, milline on nende realistlik maksumus ja vajaliku omafinantseeringu allikad, ning seejärel taotleda tegevuskavas oleva projekti muutmist. Kõik taotlused peavad olema EASile esitatud hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud ning arved tasutud hiljemalt 31. augustiks 2023. aastal.
MIDA ON OLNUD PLAANIS TEHA?* Kergejõustikustaadion kuuerajalise 400meetrise tartaankattega jooksuringi, hüppe- ja heitesektoritega, muruväljaku ning 1300 kohaga tribüünidega.
* Kunstkattega jalgpalliväljak Järve vene gümnaasiumi juures.
* Uus spordikeskus koos ujula, tennise-, pallimängu- ning võimlemissaalidega.
* Järveküla tee 44 asuva vana spordihoone rekonstrueerimine.
* Jäähalli rekonstrueerimine.
* Sportlaste hosteli rajamine jäähalli kõrval asuvasse haldushoonesse.
* Kardiraja rekonstrueerimine.
* Vabaõhulava rajamine parki.