Põud põletab põlde ja rohumaid

Kus rohukasv vähegi niita kannatab, sealt ka sööta varutakse. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Teravilja müügist saadav tulu jääb plaanitule kõvasti alla ja loomad peavad eeloleval talvel kasinama ninaesisega leppima, mis vähendab ka piimast saadavat tulu.

"Ilus rannailm jah. Peakski randa minema, põllul pole nagunii midagi teha," ütles OÜ Hiiemägi juht Heiki Kuusmik kibedalt. "Ei taha väga nuriseda ka, tavainimene, kel taimedega mingit pistmist pole, vaatab nagunii juba altkulmu põllumehe poole − et mis teil jälle häda on."

Häda on tegelikult küll ja paraku juba kolmandat aastat jutti − ühest äärmusest teise.

"Vaatasime Uus-Meremaal niisutussüsteeme − seal põllumehed ilma hakkama ei saagi −, öeldi, et nende tasuvusaeg on 15 aastat. Meil läheks seda süsteemi vaja ehk kolmel aastal kümnest, kui sedagi," ei pea Kuusmik sellist investeeringut siinsetes oludes eriti mõistlikuks.

Vihma on siinkandis külviajast saati tulnud äärmiselt napilt ja sedagi kohati − näiteks läinud neljapäevane sadu kastis üksnes Jõhvi lähemat ümbrust, Lüganuse kant ei saanud piiskagi.

Taimed vaevlevad janus

"Asi on päris nutune," tõdes Ida-Viru taluliidu tegevjuht Arvo Aller. "Mais tuli vihma viiendik kuunormist, piisavalt vara maha saanud seemnest taimed küll tärkasid, aga jäid kohe janusse ja kuum oli ka. Jaanipäevasest vihmast suurt kasu ei olnud, sest maa oli nii kuiv, et ei võtnud vett kohe vastu ja see, mis pinnale jäi, aurustus, enne kui taimedeni jõudis."

Kui suviviljadel oli probleeme idanemisega, siis talivilju kahjustas enim veepuudus pea moodustumise ajal.

"Põllud on laigulised, paari hilisema vihma tulemuseks on lisavõrsed, mis teevad saagi ebaühtlaseks," rääkis ta.

Ida-Virumaa suurim põllumajandusettevõtja Mihkel Olt ütles, et kaks kuud põuda on ikka korraliku põntsu pannud.

"Viljadega on kehvasti, head loota ei ole.  Praegu vihmast enam palju abi ei oleks, ehkki tera täita aitaks niiske ilm küll."

Maage talu peremees Uudo Mesi hindas oma teraviljad päris ilusaks, ehkki tera jääb muidugi kuivaga peeneks. "Odral lugesin peas 13, isegi 15 tera − see on ju väga ilus. Meil söövad loomad kogu vilja ära, müüki ei lähe midagi. Nisu tuleb sel aastal ilmselt kõik siloks teha, sest rohumaadelt seda piisavalt ei tule."

Veised dieedile

Nälga loomad talvel kusagil ei jää, aga söödaratsioonid tuleb üle vaadata küll. Mis tähendab, et kannatavad nii piima kvaliteet kui kogused.

"Esimesest niitest saadi ainult 45 protsenti; nüüd käivad karjakasvatajad eri rohumaid korjamas, et massi saada."

Uudo Mesi näiteks saab lisasööta Iisaku ja Mäetaguse kandi meeste maadelt. Neil endil on söödavajadus väiksem ja vihma on sealkandis kah tibake rohkem tulnud.

"Sellist põuda ma ei mäletagi − ja usun, et ei mäleta mu isagi," ütles Mesi. "Tavaliselt on ikka nii, et kui esimesest niitest piisavalt sööta ei saa, siis saab teisest, või vastupidi. Aga et kumbagi niidet ei saa ja kolmaski on ohus…"

Esimese niite silosaagi ütles väga niruks ka Mihkel Olt. Teist niidet hakatakse lootusrikkalt sättima tuleval nädalal, praegu on käsil heinategu.

"Ega sellegagi kiita ole − Erra kandis oli loog kümme päeva maas, enne kui ära saime. Iga päev tirtsutas natuke sadada − taimedele neist piiskadest kasu polnud, aga heina tegi sedapalju märjaks, et kokku panna ei saanud. Heina kvaliteet on ka madal, enne jõudis vanaks minna, kui piisavalt kõrgeks kasvas."

Järgmisel nädalal plaanib Olt ka Narva jõe struugadel niitma hakata. Märjemad alad on seal tema sõnul praeguseks küll hämmastavalt palju kuivanud, aga tavatehnikaga sinna muidugi peale ikkagi ei pääse. Lähevad ainult need niidutraktorid, millele juba mullu topeltrattad alla osteti.

Mis on põud?

Põllumehi ühendavad organisatsioonid koondavad  tänavust ekstreemset aastat iseloomustavaid ilmaandmeid, et põllumeeste juttu faktidega toetada.

Ei, eesmärk ei ole toetust saada. Küll aga loodetakse valitsuse mõistvale suhtumisele.

"Kui kuulutataks välja kriisiolukord, saaksid põllumehed pankade ja lepingupartneritega lihtsamalt läbi rääkida ning võimalikest sanktsioonidest pääseda," selgitas Arvo Aller.

Heiki Kuusmik on selles suhtes skeptiline: "Üleriigilist põuda ju ei ole, mõni piirkond − Viljandi- ja Valgamaa näiteks − on rohkem vihma saanud.  Nemad said maikuus 60 millimeetrit sademeid, meil pole seda 60 siiamaani kokku tulnud. Virumaa, samuti Jõgevamaa üks serv ongi kõige kehvemas olukorras. "

Kuusmik meenutas kümne aasta tagust põuateemalist arutelu põllumajandus-kaubanduskojas, kus tõdeti, et polegi määratletud, mis see põud õieti on, millisest sademete hulgast alates. Määratlemiseni pole tema sõnul tänini jõutud.